on neid oma huvide ja väärtuste seisukohast. II) ajalugu ei ole homogeenne ja stabiilne faktide ja sündmuste kogum või muster, mida kirjandus reflekteerib Kirjandustekst paigutub oma konteksti (embedded), on pidevas suhtes ajastu institutsioonide, uskumuste, võimusuhete, praktikate jne. Võrgustikuga, mis koos võetuna moodustava ajaloo. Kriitiline sõnavara: läbirääkimine, vahetus, tehing, ringlus > rahandusterminid III) inimese põhiolemus (essential human nature), mida jagavad autor, tegelased, lugeja > uushistoritsistid nim. seda `essentsialistlik humanism', see teenib teatud ideoloogia huve, subjekt kui ajastu võimusuhete produkt > agentsuse (individuaalse teovõime) määr erinevatel uuskri. teoor.-l erinev IV) Lugeja on subjekt, mille on kujundanud ja mis paigutub suhtes oma ajastu ideoloogiliste struktuuridega. Seega ei ole võimalik kirjandusteksti objektiivne ja neutraalne tõlgendus ja
on neid oma huvide ja väärtuste seisukohast. II) ajalugu ei ole homogeenne ja stabiilne faktide ja sündmuste kogum või muster, mida kirjandus reflekteerib Kirjandustekst paigutub oma konteksti (embedded), on pidevas suhtes ajastu institutsioonide, uskumuste, võimusuhete, praktikate jne. Võrgustikuga, mis koos võetuna moodustava ajaloo. Kriitiline sõnavara: läbirääkimine, vahetus, tehing, ringlus > rahandusterminid III) inimese põhiolemus (essential human nature), mida jagavad autor, tegelased, lugeja > uushistoritsistid nim. seda ‘essentsialistlik humanism’, see teenib teatud ideoloogia huve, subjekt kui ajastu võimusuhete produkt > agentsuse (individuaalse teovõime) määr erinevatel uuskri. teoor.-l erinev IV) Lugeja on subjekt, mille on kujundanud ja mis paigutub suhtes oma ajastu ideoloogiliste struktuuridega. Seega ei ole võimalik kirjandusteksti objektiivne ja neutraalne tõlgendus ja
annaabi.ee 
