õnnemängud) saadud tulud. Isegi on väidetud, et organiseeritud kuritegevuse tulu on palju suurem kui enamikel firmadel, kes kuuluvad maailma 500 edukama firmade hulka. Samal ajal teevad kriminaalsed rühmitused koostööd ka tavaliste firmadega ja investeerivad aktiivselt legaalsetesse ettevõtetesse, mis on heaks rahapesu kohaks, aga ka kindlaks võimaluseks kuhjata raha väljaspoole kuritegelikku maailma. Sellised investeeringud lähevad peamiselt luksuskinnisvarasse, rahandusse ja ajakirjandusse. Näiteks itaalia maffia investeerib nii linnade kinnisvarasse kui ka põllumajanduslikult kasulikku maasse. Hiina triaadid aga pumpavad raha Hongkongi filmitööstusesse ja mitmel alal tegutsevatesse ühisfirmadesse. Tõenäoliselt kõige paremaks rahapesu kohaks on arvukad maksuparadiisid kõikjal maailmas, kus ka legaalsed firmad kasutavad võimalusi maksudest kõrvale hiilimiseks. Maailmas on umbes 5 maksuparadiisi. Ainuüksi Kaimani
aastal loodud korporatsioonide ministeeriumile. Korporatiivset majandust loodeti ära kasutada ülemaailmsest majanduskriisist põhjustatud raskustega toimetulekuks, kuid tegelikkuses tekitas see vaid probleeme tööandjate ja tööliste vahel. Mussolini püüe kaitsta Itaalia liiri maailmaturul ja 1929. aastal selle kursi tõstmine viis Itaalia konkurentsivõime vähenemiseni ning majandus langes juba enne ülemaailmset majanduskriisi. 1930. aastatel sekkus riik rahandusse järjest rohkem ning muutis seda järk- järgult sõjaksvalmistumisele. Rasketööstust eelistati tarbijale orienteeritud tootmisele ning toetati aktiivselt eraettevõtete arengut. Riigilistelt olulistele tööstusharudele hakati jagama riiklikku toetust. Pärast ülemaailmset majanduskriisi olid Itaalia eeldused sellest kiiresti taastumiseks head, kui kahjuks ei suudetud tähtsaid ebakohti kõrvaldada. Riigi lõuna- ja põhjaosad oli erineva
annaabi.ee 
