Kogu riigil oli ühine eesmärk tõsta oma sõjalist võimsust. Selle saavutamiseks kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja ehtitati mitmeid kiirteid. See andis miljonitele tööd ning majanduslik olukord paranes. Majandusliku tugevnemisega muutus riigi välispoliitika aina sõjakamaks. Hakati rääkima Versailles' rahulepingu tühistamisest ning seati sisse üldine sõjaväekohustus. Peale Esimest maailmasõda ei olnud Inglismaa enam juhtiv tööstus-ja rahandusriik. Kuigi neil oli selleks ajaks läbitud pikk arengutee demokraatias. Seal toimis põhiseaduslik monarhia, kus valitses kuningas, kes esindas riiki tähtsatel üritustel. Igapäevaelu korraldas parlament ning tänu valimisõiguste laiendamisele tõusis liberaalide kõrvale teiseks erakonnaks Tööerakond. Sisepoliitiline elu ei olnud seal nii kirju kui Saksamaal, kuid rahulik see ka polnud. Prantsusmaal tegutses erinevalt Inglismaalt mitu parteid ning president. Nende poliitiline elu oli palju
Üritati teha riigipööret mis aga maha suruti. Ühiskonnas tekkis tänu sellele ohutunne. Loodi Rahvarinne kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 1936. aastal saavutas Rahvarinne parlamendivalimistel võidu tänu millele hakati vastu võtma seadusi, mis tagasid elanikele väärikama elu. Majanduse elavnemine hoiti ära diktaktuurioht kuid uueks välisohuks oli Hitleri Saksamaa. Suurbritannia ei olnud pärast sõda enam juhtiv tööstus- ja rahandusriik. Tekkis suur tööpuudus. Söe hind kallines ning tänu sellele alandati palkasid. Tekkisid suured kaevurite streigid, mis kohe ka maha suruti. Suurbritannias valitses konstitutsiooniline monarhia. Kuningas/kuninganna esindab küll riiki, kuid otsuseid võtab vastu parlament koos peaministriga. Erakonnad olid Tööerakond, liberaalid ja konservatiivid. Vahepeal valitses Tööerakond, kuid enamus ajast olid võimul konservatiivid. 1920. aastal algand majandustõus
annaabi.ee 
