Finantsteenuste struktuur Hoiustamine Laenamine Arveldamine kohalikud pangad, hoius-laenuühistud, liisingufirmad, kindlustusasutused(fondi) Investeerimine valdavalt rahvusvaheline (võlakirjad, aktsiad, fondiosakud börsidel ehk väärtpaberiturgudel) Tuntumad börsid New Yorkis, Londonis, Tokyos Välisvõlg Finantsteenuste kontroll ja reguleerimine Riiklik kontroll Riigi keskpangal on kontroll Finantsteenuste osutamine tugineb rahanduspoliitikale (riikide keskpangad) Keskpank laseb käibele sularaha (kontrollib otseselt/kaudselt finantsteenuste osutamist) Rahvusvahelised finantsorganisatsioonid (rahastavad suuri projekte, reguleerivad riikide koostööd) - Rahvusvaheline valuutafond IMF - Maailmapank WB - Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengu Pank EBRD - Euroopa Keskpank ECB Finantsteenuste geograafia On kohaga vähe seotud Ülikõrge koondumine enim globaliseerunud teenusteliik
Neile lisaks ka väiksemad Lehtma, Mõntu ja Loksa sadamad, kes näevad võimalusi anda oma panust Eesti sadamaettevõtluse arendamiseks ning osaleda ühiste probleemide lahendamisel. Kuigi võib arvata, et konkurents kaubamahtude saamiseks ei soodusta konstruktiivset koostööd sadamaettevõtjate vahel… ei pea selline arvamus paika Eesti Sadamate Liidus. Eesti majandus on raskest kriisiperioodist edukalt väljumas. Kuid jätkuv Euroopa rahanduskriis avaldab Eesti majandusele ja rahanduspoliitikale destabiliseerivat mõju. Samas, Eesti Sadamate Liit ongi muuhulgas selleks loodud, et järjekindlalt oma parimat tahet ja konstruktiivset initsiatiivi riigiga ja seonduvate ettevõtlusorganisatsioonidega jagada. Sadamate Liit peab vajalikuks arendada koostööd mitte ainult sadamaettevõtjate vahel vaid kõigi aktiivsete Eesti logistikaklastri ettevõtetega. 2013.a. on ühistegevusega saavutatud mitmeid häid tulemusi. Liidu Arengukavas seatakse
annaabi.ee 
