Saksamaa üritas parandada liidusuhteid Venemaaga. Lõpuks alustati kolooniavallutusi Aafrikas ja Okeaanias ning rajati suur laevastik selle jaoks. Saksamaa kolooniavallutused viisid suhete halvenemiseni Inglismaaga. Austria-Ungari: See riik koosnes väga paljudest teiste riikide osadest. Austria keiser oli ka ungari kuningas. Kõikides riikides millest see koosnes oli oma põhiseadus,parlament ja valitsus. Ühised olid vajd välis-sõja-ja rahandusministeeriumid. Peamiseks probleemiks oli rahvusküsimus, kuna riik oli rahvusvaheline. Peamine nende konkurent oli Venemaa seoses Balkani poolsaarega. Itaalia: Põhja itaalia arenes kiiremini kui lõuna itaalia. Tugevad positsioonid olid ühiskonnas katolikul kirikul ja maffial. Riigis oli tugev vaesus ja toimus ulatuslik väljaränne. Siseturg oli riigis kitsas ning toorainet vähe. Itaalia oli sõjaliselt nõrk ja selle tõttu olid hinnad kõrged ja maksud kõrged. USA: Maailma arenenuim riik
tugevdada). · Riik koosnes: A) Austria keisririigist (Austria, Tsehhi, Sloveenia, Galiitsia ja Bukoviina). B) Ungari kuningriigist (Ungari, slovakkia, Horvaatia, Vojvodina). · Valitsevad rahvused riigis olid vastavalt austerlased ja ungarlased. · Austria-Ungari oli: personaalunioon (Austria keiser oli ühtlasi Ungari kuningas). reaalunioon (kummalgi riigi osal oli oma põhiseadus, parlament ja valitsus; ühised olid välis-, sõja- ja rahandusministeeriumid). konstitutsiooniline monarhia- riigipea oli keiser Franz Joseph I (1830- 1916; keiser 1848-1916; õnnetu saatusega valitseja, kelle vend Maximilian hukati Mehhikos; naise tappis anarhist; poeg sooritas enesetapu; vennapoja Franz Ferdinandi tapsid Serbia natsionalistid 1914); valitsusjuhid määrati ametisse keisri poolt; parlamendi tegevust takistasid aga rahvuslikud vastuolud.
annaabi.ee 
