otsustamise printsiibid.. Usun, et ainult selline põhjalik analüüs saab olla omavalitsuse pikaajaliste finantsotsuste aluseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: viia läbi Põlva linna ja Põlva valla omavalitsuste ühinemise finantstulemuste kompleksne analüüs nii eelarve tulu- kui ka kulupoolelt vaadatuna; hinnata empiiriliselt ühinemise mõju Põlva valla rahanduslikule olukorrale pärast ühinemist ühinemiseelse ajaga võrreldes; analüüsida mis valdkonna jaoks on vabanenud finantsvahendeid kasutatud ning kas suurendatud on jooksvaid kulutusi või investeeringuid; hinnata omavalitsuse investeerimisotsuste kooskõla arengukava ning eelarvestrateegiaga; eelnevat arvestades töötada välja strateegilised finantsjuhtimise soovitused valla finantsjuhtimise jätkusuutlikkuse parandamiseks.
mis on 0.2 punkti parem kui detsembris. Kindlustunne (sesoonselt silutud andmetel) paranes viimase kuuga tööstusettevõtetel ja tarbijatel ning langes teenindus-, ehitus- ja kaubandusettevõtetel. Eesti majanduse arengut nähakse optimistlikumalt, kui oma pere väljavaateid. Suurem osa peredest (51%) tuleb omadega ots-otsaga kokku. Jaanuaris teatas 38% peredest säästmisest ja 9% elas kas varasematest säästudest või olid võlgades. Hinnang oma rahanduslikule olukorrale oli jaanuaris natuke parem pikaajalisest keskmisest. Perede rahaline toimetulek on väga tugevas korrelatsioonis peres sissetulekuga. Madalaima tuluga peredest (I kvartiil) suutis säästa vaid 17% ja rahalistes raskustes oli 16% vastanutest. Jõukaima sissetulekuga peredest suutis säästa 62% ja raskustes oli 7% peredest. Kui 2011 viimastel kuudel ja 2012. aasta esimesel poolel suurenes elanike ebakindlus tööturul, siis 2012. Lõpukuudel olukord paranes ja 2013