Maksu- ja Tolliamet 38 282 276 Statistikaamet 5 740 950 Valitsemisalavälised kulud 127 230 719 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 216 142 377 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 5 915 452 649 Joonis 1. Joonise 1 põhjal võib väita, et 2000. aastal olid Rahanduministeeriumi kulud 870 100 000 krooni ning need kasvasid kuni 2009. aastani, mil kulud olid 5 261 767 456 krooni. 2010. aastal kahanesid need 1 986 013 383 kroonile. 2011. aastal on Rahandusministeeriumi kuludeks 3 381 893 316 krooni. Joonis 2. Jooniselt 2 võime välja lugeda, et 2000. aastal olid riigieelarve kulud 28 530 988 300 krooni. 2009. aastaks kasvasid need 97 220 825 152 kroonini. 2010. aastal toimus väike langus 88 407 781 130 kroonile. 2011. aastaks on riigieelarve kuludeks eraldatud
aastal majanduslanguseks 1% , järgmisel aastal majanduskasvuks 2,6 %. Ennustatakse ka sisenõudluse vähenemist 3,2 % võrra, tingituna eratarbimiskulutuste ja investeeringute langust. Kinnisvarasektori ja laenukasvu mõju kogu majandusele oli varem alahinnatud. Ennustatakse ka kasvavat tööpuudust: 2008 aastal 5,0 % ni ning 2009. Aastal 6,3 % ni. Räägitakse otseselt majandustsükli langusfaasist, tulevikuootuste halvenemisest. (Rahandusministeerium. 2008.a. suvine majandusprognoos) Rahanduministeeriumi prognoosis räägitakse ka valitsussektori arvatavast puudu või ülejäägist. Sellega peetakse silmas maksude ala- või ülelaekumist. Eelkõige käibemaksu ja aktsiiside osas. 2008.a. valitsussektori puudujäägiks ennustatakse 1,3 % SKPst (Sisemajanduse koguprodukt), 2009.a tõuseb see 1,4 %ni SKPst kuid väheneb 2012.aastaks 0,7 %ni SKPst. Alates 2009 aastast jätkavad vastavalt prognoosile kõik valistsussektori tasandid eelarve puudujäägiga. (Riigieelarve seadus 2008- 2011 Riigieelarve
annaabi.ee 
