tuli naisele kõik meelde ja ta kaotas enesevalitsuse. Seega võib Raamatus leoavad aset ka mitmed sümpaatiad Ranevskaja öelda, et Ranevskaja oli küllaltki nõrva närvisüsteemiga. kasutütar Varja ja Lopahhin tunnevad üksteise suhtes tõmmet, Anja Samuti võib tema puhul täheldada teatavat naiivsust. Rahaga ei ja ,,igavene üliõpilane" Trofimov on armunud. Samuti heidetakse osanud ta ümber käia ning andis oma viimasegi rahanatukese guvernandile Sarlottale silma. pigem vaestele kui hoidis ,,mustadeks päevadeks". Niisiis oli Gajev üritab abi saada rikkalt vanatädilt, korraldatakse oksjon Ranevskaja halva majandusliku mõtlemisega. Samas oli tal hea Kirsiaia müümiseks ja Ranevskaja pere püüab seda endale saada, süda ning naine armastas oma tütart ja kasutütart kogu südamest kuid keegi jõukam suudab rohkem pakkuda. Oksjoniga samal ajal
Ametlikuks vahetuskursiks kehtestati 1 kroon = 1 rubla 25 kopikat. See tähendas röövimist päise päeva ajal, mis tõi kaasa inimeste vaesestumise, sest õige vahetuskurss pidanuks olema 8 krooni=1 rubla. Inimesed kaotasid oma hoiused, elatustase langes järsult, poodides oli puudus toidust ja muust hädatarvilikust. Kuni 1000-kroonised hoiused arvestati ümber eelnimetatud röövelliku kursiga ja rahatähed, mis oli üle määratud summa, võeti lihtsalt ära. Nii kaotasid oma rahanatukese ka paljud lihttöölised. Hinnad viskusid poes umbes viiekordseks, palgatase vaid neljakordseks. II maailmasõja ajal 1941.a. juulis okupeerisid sakslased Eesti ligi kolmeks aastaks. Siis oli Eestimaa ametlikuks nimetuseks Generelbezirk Estland. Saksa okupatsioonivõimude määrus 29. novembrist 1941 kehtestas Eestis sisemisteks maksevahenditeks riigikrediitkassa tähed ja mündid ehk idaraha.
annaabi.ee 
