Kliendid võtavad oma arvelt sularaha Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+C)/(C+R+S) C sularaha ja hoiuste suhe S lisareservi määr 13. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha kõige suurema võimsusega raha. Emiteerib ja kontrollib ainult keskpank. Rahaagregaadid: kitsas rahaagregaat M1 koosneb käibel olevast sularahast ning üleööhoiustest rahaloomeasutustes ja keskvalitsuses laiem rahaagregaat M2 koosneb M1, lisaks kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavatest hoiustest ning kuni kahe-aastase tähtajaga hoiustest rahaloomeasutustes ja keskvalitsuses lai rahaagregaat M3 koosneb M2, lisaks taolistest turukõlbulikest instrumentidest nagu repotehingud, rahaturufondide osakud, rahaloomeasutuste poolt emiteeritud kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad jms 14
3. Raha kui väärtusmõõt ehk arvestusühik – võimaldab lihtsustada raamatupidamist ning teeb võrreldavaks erinevate majandusüksuste tegevuse tulemused.Raha väärtus on seda kõrgem,mida madalam on hüvise hind 14. Rahaagregaadid. Rahaagregaadid: M0 ehk baasraha MB/B ehk rahaagregaat M0 MB (M0)koosneb sularahast ringluses ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa. (kohustusted krediidiasutuste ees) Rahaagregaat M1 – sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused rahaloomeasutustes Rahaagregaat M2 – M1 + residentide alla 2a tähtajaga hoiused, kuni koolme kuulise ettetähtamistähtaiaga hoiused rahaloomeasutustega, säästuhoiused Rahaagregaat M3 – M2 + residentsete rahaturufondide osakud, repo-tehingud ning alla 2a tähtajaga emiteeritud võlakirjad, investeerimisfondide summad. 15. Inflatsioon ja selle mõõtmine. Inflatsioon – üldise hinnataseme tõus, mis viib raha ostujõu vähenemisele 16. Käibekapitali ja arvelduste tooted pankades. Impordiakreditiiv
annaabi.ee 
