järgi. Eesti graveerimiskunsti grand old man Ants-Ivar Raud. 1990. aasta 12. aprillil sõlmiti leping Unit States Banknote Companyga (USBC). Kokku kavatesti viies vääringus trükkida 108 mijonit rahatähte koguväärtuses 955 miljonit krooni. Samal päeval langetas Eesti Ülemnõukogu Presiidium otsuse kohustada valitsust eraldama kolme aasta jooksul kroonide trükkimiseks vajalik rahasumma. Eesti Panga ja USBC vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi esimene rahalaev saabuma Eestisse enne 15. detsembrit 1990. Kuid 1990. aastal jäi rahalaev siiski tulemata. R. Otsason: ,,Vahele tulid sisepoliitilised ootamatused." 8.1 Rahamasina käivitus Rahamasin pidi kõigepealt käivituma Tallinna Juveelitehases. Esimene eelkokkulepe müntide toorme ostmiseks nurjus, sest Eesti Pank pöördus korduvalt E. Savisaare juhitud valitsuse poole, aga raha liikuma ei hakanud. Uus leping sõlmiti 26. oktoobril Soome firmaga Outukumpu
" ,,Noh, ja mina mõtlesin, et nüüd ometi kord pääsete sellest. Sest kuidagi oleksin ma ikkagi nõu leidnud ja teid härra Maurusega silm silma vastu kokku juhtinud. Raha tuligi, sest minu teated olid õiged, aga milles ma eksisin, oli aeg. Raha tuli nimelt hulga varem kui mina mõtlesin. Ja veel ühes teises asjas eksisin ma. Mina, rumal, mõtlesin, et raha tulekust tean ainult mina, mitte keegi muu, aga nagu pärast selgus, sellest teadsid paljud, väga paljud. Ja niipea kui siis rahalaev tuli, juba mineva nädala lõpul, siis sadas rahatahtjaid nagu vihma kokku -- kooliõpetajad, poodnikud, lihunikud, rätsepad, kingsepad, pesupesijad, õmblejad, kõik tulid karjas. Ja et härra Maurus ei oska rahaga õieti ümber käia, siis hakkas ta kohe välja laduma. Ladus ja ladus, kuni sõrmed peaaegu põhjas ja härra Ollino talle ütles, et nõnda jääme ise nälga; siis enam ei ladund, siis pani väljamaksmise seisma. Aga siis tuli jõe äärest kalanaine,
annaabi.ee 
