Hüdroelektrijaamade osatähtsus on 66 % (14 miljardit kWh) Soojuselektrijaamade osatähtsus on 34 % (7 miljardit kWh) Heaolu Tsiili tavapäraselt suur keskklass elas Pinocheti reziimi ja Chicago koolkonna majanduspoliitika oludes hästi. Jõukam kiht sai suurt kasu riigivarast, mida müüdi tegelikust turuväärtusest 40-50% madalama hinnaga. Viis aastat pärast reziimi kehtestamist oli rikkus tugevalt kuhjunud, 9 majandushiiglast kontrollis 250 suurima firma vara, 82 % pangandust ja 64 % rahalaene. Reziimi kunstlikult kõrged siseturu intressid võimaldasid neil , kes pääsesid ligi rahvusvahelisele finantsmaailmale, teenida 1977-80 välismaalt laenu võttes ja seda kodus edasi laenates hinnangute kohaselt 800 miljonit USA dollarit. Need rühmitused on oma seisundi säilitanud. Vaesed , vastupidi ,on 15% võrra halvemas olukorras kui 1970 aastail, hinnangute kohaselt elab 4 miljonit inimest ÜRO kehtestatud vaesuspiirist pisut kõrgemal ja 1 miljon sellest madalamal. Kestvus kaubad
Ühtlasi kaotas kehtivuse Soome, Saksa ja Vene rahade sundkurss. Eesti Vabariigi kodanik tarvitas riigi esimestel aastatel Eesti marka ainult maksevahendina. Kogumiseks ja säästmiseks eelistati tsaarirubla. Eestis puudus tagatisfond ning seetõttu odavnes Eesti marga kurss kiiresti. Tagatisfondi loomiseks pandi poliitikud suuri lootusi välislaenudele, kuid Eesti vabariik sai Vabadussõja ajal üsna suurt sõjavarustus- ja toitlustuslaenu kaupade näol, aga mitte suuri rahalaene. Väiksemaid summasid saadi üksnes peaaegu sama raskes olukorras olevalt Soomelt. 24. veebruaril 1919 kinnitas valitsus Eesti Panga põhikirja, mille koostas Juhan Kukk ja Mihkel Pung. Seejuures võeti eeskujuks Saksa Riigipanga ja Prantsuse Panga põhikirjad. 7.märtsil otsustas Ajutine Valitsus moodustada eeltööde tegemiseks ja panga juhtimiseks kuni täiskogu kokkukutsumiseni kolmeliikmelise komitee, kanda Riigikassa
annaabi.ee 
