Kui Soome Vene rahu tõttu suuremate laevade saatmine Soomest võimatuks osutus ja olukord 4 kiiresti ohtlikuks muutus, otsustas Estniska Hjälporganisatsionen tegevusse astuda. Moodustati vastav staap, kuhu kuulusid A. Rei, A. Horm, K. ja J. Scheel, A. Treiman, A. Veske ja R. Schmuul. Eelmiste ülesandeks jäi võimaluste ja lubade muretsemine ja majandusliku aluse loomine, viimane, R. Schmuul, jäi kogu aktsiooni tegelikuks korraldajaks. Erikomitee startis rahakorjamisega peamiselt humanistlikelt ja kiriklikelt organisatsioonidelt ja eraisikuilt. 12 päevaga saadi kokku 47000:- krooni. Paatide peamiseks väljasaatmiskohaks oli Slite Gotlandil, kuhu koondati osalt ostetud, osalt üüritud paate. Esimene paat "Mare" sõitis välja 3. septembril, seega Saksa okupatsiooni ajal. Kui septembri lõpul "suur invasioon" oli alanud, muutus paatide saatmine hõlpsamaks. Rootsi poolt ei tehtud takistusi, tänu landsfiskal Bertil Bondele aidati mitmeti varustusega kaasa
Hommikul oli siis hea naerda ja oksjonit teha. Täiesti uus tava, mis võttis teisel päeval suure osa aega, oli ühispildi tegemine. Pulmalised Urvastes 1931 aastal Veimed ja kingitused Eesti Vabariigi ajal kadus veimede jagamise ja raha korjamise tava peaaegu täiesti. Nii pruudi kui ka peigmehe kingitused tulevasele ämmale ja äiale polnud enam avaliku tähelepanu all. Pulmalised tulid pulma kingitustega ja seoses sellega kadusid pulmades ka rahakorjamisega seotud tavad. Kingitused oli sellised, mille üle eelkõige pruut rõõmu tundis. 19 Suurem osa moodustasid lauanõud ja voodiriided, levinud oli ka lauakellade ja õmblusmasinate kinkimine. Pulmalisi on alati huvitanud, mida noortele kingitkase ja seetõttu on kas kingituse üleandmine või lahtipakkimine igal ajal olnud osa pulmatavadest. Vaadeldava ajajärgu pulmad olid tihti traagilise alatooniga, sest poliitilised sündmused
annaabi.ee 
