Käibekapitali juhtimise juures ongi üheks oluliseks küsimuseks, milline on optimaalne sularaha kogus, mida ettevõte vajab oma igapäevase tegevuse käigus hoidmiseks. Otsused, mis on seotud rahakontojuhtimisega on seoses raha konversiooniperioodiga, kuna maksed ja laekumised ei toimu sünkroonselt. Osa laekumistest ja maksetest toimuvad ebakorrapäraselt, teised on pideva iseloomuga. Krediidimüügi korral võtab raha laekumine aega. Rahakontot juhtides lisaks optimaalse kassaseisu leidmisele pöörama tähelepanu nii varude kui ka debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse juhtimisele. Rakenduslikumaks aspektiks rahakonto juhtimisel on rahaeelarve koostamine. Kui sissetulekud ei kata algarvu siis on vajalik saada välist lisafinantseeringut (nt arvelduskrediit, lühiajaline laen, pikaajaline laen, täiendav omakapital vms) 43. Debitoorse võlgnevuse juhtimise põhiprintsiibid Debitoorse võlgnevuse juhtimine algab krediidipoliitikast
põhimõtete järgi 2. kus väikevahendite jaoks avatakse eraldi konto väikevahendid mille konto deebetisse kantakse väikevahendite sissetulek ja kreeditisse: kasutusse antud väikevahendid konto saldo näitab ettevõttes olemasolevaid vahendeid. Kasutusse antud esemeid kajastatakse bilansi väliselt 3. väikevahendeid arvestatakse perioodilise arvestussüsteemi alusel Väikevahendite ost: D: väikevahendite ladu (varud) K: võlg tarnijatele või rahakontot või arveldus aruandva isikuga Väikevahendite kasutusse andmine: D: väikevahendite kulu (kulukonto) K: väikevahendite ladu Väikevahendite bilansiväline arvestus: – arvestus peetakse vastavates väikevahendite arvestamise tabelites milles on äratoodud väikevahendi nimetus, kogus, vajadusel hind ja materiaalselt vastutav isik – väikevahendite olemasolu kontrollitakse inventuuri alusel Materjalide laoarvestuse meetodid Varud on varad:
annaabi.ee 
