mitte kokku liites). Näiteks: kui ostetakse kaupa lattu edasimüügiks ning arve eest ei tasuta koheselt, siis suureneb korraga bilansi aktivapool varudena ning passivapool võlgnevustega tarnijatele. Teiseks muutused bilansis on aktiva-sisesed. Saa aru sellest niimoodi, et üks aktivakirje väheneb, teine suureneb (varade asukoht muutub) ning bilansimahu muutust ei toimu. Toon näite ka: ostetakse sularaha eest põhivara, mille eest tasutakse kohe. Rahakirje väheneb, põhivara kirje suureneb, kuid bilansimaht jääb samaks. Kolmandaks tehingust tulenevad muutused on passiva-kesksed, muutused toimuvad kohustuste ja omakapitali struktuuris. Analoog eelmise näitega, ainult et liikumine toimub bilansi passivapoolel. Näide: tekkinud kasumist otsustatakse osa ümber paigutada sihtfinantseeringuks mõneks suuremaks tulevikuinvesteeringuks reservidesse. Sellisel juhul suureneb reservi kirje ning väheneb jaotamata kasumi kirje
Vajalikud bilansikirjete nimetused, kuhu paigutada näitajad oma firma majandustegevuse kohta, on seaduse lisas. Muidugi, kirjeid on palju, kuid Sina kasutad ainult neid kirjeid, millistele on ka arvväärtuseid kirjutada (loeb nii algsaldo, käive kui ka lõppsaldo). Tühje ridu bilanssi ei lisata. Seega kui alustaval ettevõttel on osakapital sissemakstuna pangaarvel, siis bilansi aktivapoolel on peale suurte alajaotuste pealkirjade üks kirje rahakirje ning passivas samuti üks osakapital. Võtame sellesama raha- ja pangakontode näite: kui on soov, võib peakirje jaotada omakorda veel alakirjeteks: raha kassas; raha pangas X, raha pangas Y. Sellisel juhul peab muidugi nende kolme alakirje summa kokku andma summa, mis on peakirjel raha-nimetusega. Bilansi visuaalne vorm Raamatupidamisbilanss on üheks olulisemaks dokumendiks, mida raamatupidaja koostab. Tavaliselt on bilanss koostatud tabelina või ülalt alla ridade esitlemisega