sellesse, kuid kogu näidendi sündmustik ja ideestik näitab libahunditsemise võimatust. Tegevus toimub pärisorjuse lõppjärgul, põhikonflikt hargneb sellest, et orjuses elama harjunud talupoegade mentaliteedi vastu hakkab ootamatult protesteerima noor sõltumatu naine. "Libahunt" on tugev psühholoogiline ideedraama, Kitzbergi parim teos. Samal aastal esietendus "Vanemuises" karakterdraama "Kauka jumal", kus põhiprobleemiks rahakire hukutav mõju. Peategelane Mogri Märt on mammona ori rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted teiste inimestega, asendab tunded ja südametunnistuse. Tippteostele järgnesid vähem kaalukad teosed: mõisnike julmust ja omavoli käsitlev "Enne kukke ja koitu" (1919); külaainelised komöödiad "Püve talus" (1910), "Kosjasõit" (1915), "Neetud talu" (1923). Eesti draamaklassikas on Kitzbergi jõulistel ja sisemiselt huvitavatel karakteritel eelkõige Tiinal
I ja V vaatus vastavad proloogile ja epiloogile, kattuvad välistes situatsioonides. Iga vaatus eraldi on kompositsiooniline tervik. Keelelt ja stiililt täpne ja viimistletud tragöödia, konflikt areneb gradatsioonis. "Kauka jumal" (1912 "Vanemuises", trükis 1915) - tugineb kaasaja tegelikkusest võetud motiividele, külajuttudes muidu sõbralik-lepitavalt olusid käsitlenud kirjanik vaatleb nüüd külaelu kriitilise realismi positsioonilt, näidates rahakire hukutavat mõju. Tegevus kui ka ideestik keskendub Mogri Märdi monumentaalse tegelaskuju ümber. Saanud noorena mõisniku piitsahoobi näkku, on Märt tõotanud kätte maksta - raha kogudaja kõikvõimsusega vastane üle trumbata. Rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted perekonnas, teistega, asendab tunded ja südametunnistuse. Ahnuses ,egoismis ja julmuses mõjub ahnitseva rahavõimu koondportreena. Mõisnike julmust ja omavoli kujutab ka tragöödia "Enne kukke ja koitu " (1919) -
annaabi.ee 
