Isa ei jäta aga Miili ütleb hüvasti, kuna isa ei anna nõusolekut ja pühapäeval bad abielluvad. Märt lõi kõrtsimehele näkku ja tekib suur kaklus. Neljas vaatus 1. Aasta hiljem. Uus maja valmis aga sees veel ei elata. Liigutatakse mööblit majja. Rahakapp omal kohal, peremees rahul. Tüdrukud vaatavad uudishimulikult. Marjapuu solvub, kuna arvab, et peremees kohe tahab teada, et ta tahab midagi. Tuuakse piiritus. Töömees teeb nalja, et rahakappi saab sisse aga peremees âhvardab, et kapis laetud relv,mis kohe laseb. Rõõmustatakse, kuna piigad tõid alko. Vanaldane mees võtab esimese pitsi:,, see kisub ju kui härghöövel -- laastud aga takka!" Noorem mees ei kannatanus viina ja see purskas vâlja. Ta jooksis häbist välja aga teised naersid kõhud krampi. Ülejääk pandi rahakapile. Kõik ära, Märt üksi. 2. Perenaine nuttes proovib Märdi tähelepanu saada, kuna ta sõnad ei loe midagi. Naine tahtis
raha. Ta oli alati nõus andma teistele laenu, aga intressid mis ta rahale peale pani olid üüratult suured. Oma laste vastu oli ta ülimalt karm. Ta ikka lootis oma pojale ikka rikast naist ja tütrele rikast meest kaasaks. Oli tütre abielu vastu. Kogu tema elu keerles raha ümber. Olles oma uue maja valmis saanud, siis esimene asi mis ta sinna viis oli rahakapp-kõige tähtsam. Kord lõi aga välk majja sisse ja maja läks põlema. Mees saatis oma poja tühist rahakappi päästma, juhtus õnnetus toas olnud piirituslamp lõhkes ja noor Märt jäi sinna sisse. Ta riskis oma poja eluga tühise raha pärast. Selline traagika. Peale matuseid oli vana Märt väga muutunud. Ta oli justkui teine inimene. Ta rääkis tühise vihmaussiga, ta hoolis inimestest. Miili poeg Mäit tundus talle tema enda poja Märdina. Põhjus oli selles, et mees oli muutunud vanaks ja ka tulekahi mõjutas teda. Mõeldes sellele mis oleks saanud siis kui noorem Märt
annaabi.ee 
