b. Inflatsiooni üheks klassikaliseks põhjuseks on üleliigne rahahulk ehk rahapakkumise mittevastavus selle nõudlusele. Enne rahareformi oli liigne rahahulk põhjustatud rublade liigsest emiteerimisest, mis ei vastanud majanduse reaalsetele vajadustele. Hindade liberaliseerimisel toimus hüpe hindades tasakaalustamaks kogunõudlust ja kogupakkumist. Seejärel toimus hindade tõus vastavalt rahahulga suurenemisele ringluses. Hindade tõusu enne rahareformi võib lugeda tingituks üleliigsest rahahulgast ringluses. Järsk hindade tõus novembrist 1991 kuni märtsini 1992 oli suures osas tingitud imporditud toorme ja energia hindade järsust tõusust. c. Inflatsioonitempo on aeglustunud kuna Eestis on tehtud vajalikud struktuursed reformid. Seadusandlus on paigas ning igati toimiv. Samuti on riigi majanduslik olukord väga hea. 3) Naabri seisukoht, et reisimine Tongosse on täna märksa odavam kui see oli viis aastat tagasi on vale
P ASLR AS`SR ASSR AD` AD SKPtäishõive SKP Joonis 10. Tasakaal AD-AS mudelis 2.6. Keinsistliku ja klassikalise teooria põhierinevus Klassikaline lähenemine eeldab, et AD on stabiilne ja sõltub peamiselt rahahulgast majanduses. Lisaks on palgad ja hinnad paindlikud. Hinnataseme määrab ära AD, mis omakorda sõltub rahapakkumisest. Eelneva põhjal peaks majandus ise edukalt funktsioneerima ja valitsus sekkuma ei peaks. Kui näiteks AD peakski mingil põhjusel vähenema, siis hinnatase ja palgad langevad ning majandus jääb endiselt täishõive tasemele, nagu näidatakse joonisel 11a. Ebastabiilsuse põhjusteks peetaksegi