· Kehtestame rahvakultuuriseaduse. Rahvamaja kui kultuuri tugistruktuur olgu tasuta kohalike seltside koosolekute ja ürituste korraldamiseks ning ligipääsuks IT- vahenditele. · Toetame kommunismiohvrite memoriaali rajamist Tallinnasse. · Käivitame sihtprogrammi "Eesti lapse raamatuvaramu" eemärgiga süvendada laste raamatuarmastust ja lugemisharjumust. · Suurendame oluliselt kultuurimälestiste ja muinsuskaitseobjektide säilimiseks ning restaureerimiseks suunatud riiklikke rahaeraldisi. HARIDUS- POLIITIKA HARIDUSPOLIITIKA EESMÄRK o Kõigile peab olema tagatud igas haridusastmes võimetekohane ligipääs kvaliteetsele haridusele. o Koolidest väljalangevus minimaalne ning õpetajate ning õpilaste rahulolu koolikeskkonnaga suur. o Eesti kõrgkoolid on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised muutuste eestkõnelejad ühiskonnas ning talentide ,,väravad" Eestisse. o Teadmistepõhise majanduse arengut toetavad tööandjate ja -võtjate
USA No Child Left Behind (NCLB), 2002: NAEP- testid mat-looduses. Koolide “karistamine” testitulemuste põhjal. Ebavõrdsus probleemidega tegelemine. Leiborid jätkavad sama joont + koolitüüpide mitmekesisus. NCLB 2002 – nicklebee (Bush): An act to close the achievement gap with accountability, flexibility, and choice, so that no child is left behind. Eesmärk: Saavutustaset tuleb tõsta. Vahendid: karmim kontroll toimuva üle. Milline on õpetamise tase? Kuidas kasutatakse föder. rahaeraldisi? Tööriistad: Kohustuslikud testid matemaatikas ja lugemises. Rahaeraldised seotakse saavutustega. Luusereid (osariike) karistatakse. OBAMA: *Rohkem raha tuleb anda osariikidele (sh. õpetajate palkadeks). Testida tuleb ka loovust Achivment gap on suur probleem. *Alusharidus on tähtis. *Saavutada maailma kõrgeim keskkooli lõpetajate osakaal (sj vähendada väljalangevust). *Toetada riiklike grantidega kõrgkooli õpinguid. *Õpilaste testitulemuse olgu õpetaja töö hindamise aluseks
Kitsamalt on see aga sisendipoliitika, s.o valitsemisinstitutsioonidele suunatud kodanike ootused ja nõudmised, mille kaudu inimesed väljendavad oma huvisid ja püüavad lahendada erimeelsusi. Mitmesuguste tasakaalupunktide, sh poliitilise võimu sobiva jaotuse, otsimine on sisendipoliitika keskseid ülesandeid. Policy tähendab valitsemisinstitutsioonide vastu võetud väljundipoliitikat, ametlikku tegevuskava tegevuse eesmärke, õigusakte, meetmeid, rahaeraldisi jm vahendeid ning reaalset tegevusprotsessi seatud eesmärkide täitmiseks. Poliitika selles faasis on kesksel kohal ühiskonnaelu kujundamine. Polity tähendab riiki või muud ühisruumi (nt kodakondsust), kus poliitikaprotsessid toimuvad. Niisiis, poliitika on eriliselt organiseeritud tegevus. Tegevuse mõiste on filosoofias ning humanitaar- ja sotsiaalteadustes üks kesksemaid. Sest eks ole ju kogu sotsiaalkultuuriline