sellepärast ei võinud tema hingele seal rahupõlve tulla, vaid rahuta hing pidavat igal ööl küünla viisil tiigi peal paistma. Kui kirikuõpetaja vanarauga juttu kuulda saanud, läinud ta ühel päeval lootsikuga sinna kohta tiigi peale, kust öösine tulevalgus tõusnud, õnnistanud matmise sõnadega hauapaika ja pidanud pika palve, misläbi preili hing igavese rahu osaliseks oli saanud. Hiljem pole kellegi inimese silm öösel Porkuni tiigi peal enam tulevalgust näinud. RAHAAUGUD Kus Porkuni, Koonu ja Põdrangu külad kokku puutuvad, on üks raha-auk. Sealt leidnud üks sepa-poiss ühe suure ränga kasti, mille ta peremehe juurde viis. Peremees tegi kasti lahti, ilma et leidja seda oleks teadnud. Kasti sees oli üks vakk kõiksugu kuld- ja hõbeasju. Ta pani varanduse asemele kasti raudpandlaid, rõngaid ning roostetanud latte ja andis kasti poisile tagasi. Et kastis oli palju rauda, hakkas poiss ise sepaks. Kõik, mis ta ette võttis, läks ka korda
Alustasid kõik korraga sõda.Kuid oli talv ja see oli Rootsile sooslik, ei saadud tast jagu.1704.a alustasid venelased uut rünnakut. Vallutati Tartu ja Narva.1708.a küüditati kõik Tartu Valga, Narva elanikud Venemaale. 1710. a said venelased enda kätte Pärnu ja Tallinna. 1721.a sõlmitud Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-,Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Eestlased Põhjasõjas olid Rootsi poolel, rüüstasid mõisaid ja röövisid vara, maeti varandust, rahaaugud-ja pajad järvede põhjas. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000-300 000 inimest, 1620.a 120 000- 140 000 ini- mest. Põhjus oli sõjas ja sellega kaasnevad näljas. Pärast sõja lõppu kasvas rahva- arv 350 000- 400 000 inimeseni. Põhjuseks pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust, suur immigratsioon:palju vene talupoegi, õigeusklike, soomlasi, lätlasi ja palju kaugemaid.1696-1697 oli suur nälg, tüüfus ja düsenteeria umbes samas ajal. 70 000-75 000 inimest suri nälga
juunil. Selle püha tähistamise kombetalitused pärinevad põhiliselt ristiusueelsest ajast ja on kõigil Euroopa rahvastel valdavalt sarnased püha peetakse öösel, süüdatakse lõkked, lauldakse, tantsitakse, hüpatakse üle lõkke, punutakse pärgi ja korjatakse taimi. Eesti rahvakalendris on jaanipäev tähtsaim suvine püha. Tähistati kevadtööde ja noorte lõbutsemisperioodi lõppu ning heinateo algust. Rahvausundi järgi põlevad jaaniööl rahaaugud ning õitsevad sõnajalad. Sõnajalaõite leidmine arvati toovat suurt õnne. Jaanipäeval mängiti rohkem õuemänge, kuna tegu on suvise pühaga ning ideaalis peaks ilm sel ajal olema väga hea. Üheks mänguks, mida tihti mängiti, oli ,,Jaan on haige". Mängijad jaotatakse kahte võistkonda ning need omakorda peavad seisma üksteisest eemal. Ükshaaval teineteisele liginedes vajutab kumbki võistkonna esindaja sõrma mängukaaslase ninale, öeldes, et Jaan on haige. Mõlemad eemalduvad
annaabi.ee 
