rohkesti lätlasi. Võrreldes Liivi sõja-järgse sisserändega, oli Põhjasõja-järgne sisseränne märgatavalt väiksem ning piirdus põhiliselt Peipsi kaldale elama asunud venelastega. Üritati asustada ka Baltikumi saksa talupoegi, kuid eduta. Linnades jäi eestlaste asustus väikseks, alla 50%, kuid terve riigi suhtes moodustasid eestlased 95% rahvastikust. Mõlemad sõjad mõjusid eestlaste ajaloole laastavalt ning sõdade alustamise põhjused olid küllaltki sarnased. Rahaarvu tabas mõlema sõja korral laastav tagasilöök, kuid sellest tuldi välja, Liivi sõja puhul aeglasem, Põhjasõja puhul kiirem. Agnes Talalaev 11 c
Paljud talupojad põgenesid Petseri kloostri maadele, kuhu tekkisid omaette külad. Talupoegade pagemise takistamine oli rüütelkondade mure. 1756. aastal esitati kava talupoegade Soome pagemise vastu. Aja möödudes muutusid seadused selles osas üha rangemaks. Riigivõim saavutas suuremat edu talurahva olukorra parandamisel Saaremaal ulatusliku revisjoniga, mille käigus hinnati talupoegade koormised ümber ning vähendati teokoormiste mahtu. Suure katku (1710 1712) Eesti rahaarvu on hinnatud 150 170 000 inimeseni, kuid tänu soodsatele tingimustele kasvas see kiiresti, ulatudes 18. sajandi lõpuks ligi 500 000 inimeseni. Sisseränne polnud eriti suur, piirdus peamiselt Peipsi äärde liikuvate venelastega. Eestlased moodustasid rahvastikust 90 95 %, sakslased 3 -4 %, rootslased 2 % ja venelased 0,5%. Aadel moodustas rahavastikut 1 %, vabad mitteaadlikud 9% ja talurahvas 90 %; linnades elas 5 -6 % rahvastikust. 18. sajandi lõpuks oli Eesti ligi 40 000 talu.
annaabi.ee 
