nimetust kasutades vastavalt oma pädevusele. Advokatuuri liikmeks ehk advokaadiks (täpsemalt 7 Käsitletav kohustusliku nõudena tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13; 2001, 56, 332) § 3 punkti 4 tähenduses. 8 Riigikogu 8. koosseisu menetluses olnud õigusteenuse seaduse eelnõu (924 SE) § 4 lõike 1 esimene lause. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=982570019&login=proov& password=&system=ems&server=ragne1. 9 Näiteks Soome advokaatide kohustuste, vastutuse ja sealse advokaadieetika kohta võib lähemalt lugeda: J. Peltonen. Põhimõisted. Kohus. Advokatuur. Tartu, 1994, lk 55–70. Kuigi käsitlus lähtub Soome õigusest, on selles kirjeldatud põhimõtted paljuski universaalsed ja aktuaalsed seega ka Eesti tingimustes. 10 Vt selle kohta lähemalt: J. K. Mason, R. A. McCall Smith. Õigus ja meditsiinieetika. Tallinn, 1996, lk 102–105.
tide ühenduse*20 raames korraldas 2005. aasta lõpus prantsuse keelt kõnelevate riikide seas uuringu kohtunike kriminaal-, tsiviil- ja distsiplinaarvastutuse teemadel ning plaanib sel teemal aruande esita- da ühenduse nõupidamisel käesoleva aasta juunis. 12 Kohtute seaduse eelnõu seletuskirja p 3.13. Arvutivõrgus: http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=003674649&login= proov&password=&system=ems&server=ragne1 (28.03.2006). 13 Poola näitel on tõestatud, missugused ohud varitsevad kohtuvõimu autonoomiat siis, kui täitevvõimule jääb kohtute suhtes fiskaal- ja haldusjärelevalve teostamise õigus. Sõltumata sellest, millisele organile jäävad kohtute haldamise volitused, peab see organ olema läbipaistev ning töötama välja reeglipärased, kõiki osapooli kaasavad protseduurid. Kohtuvõimu suutlikkus Euroopa Liiduga liitumise protsessis (viide 4), lk 26. 14 K. Merusk, R. Narits