lausumata. Maalide, skulptuuridel, joonistustel jt on kõigil oma lugu rääkida, iga pisidetail, pintslitõmme, värvivalik jne -- kõik need tähendavad midagi. Kunsti keele paremaks mõistmiseks tuleb alati kasuks tükike ajaloo- ja kultuuriteadmisi. Külastades võõrkeelset draamaetendust on ajurakkudel vaja teha tavalisest rohkem tööd, sest ainukesed vihjed, mis annavad aimdust, millest laval rääkidakse on žestid, emotsioonid ja kujunudus. Totaalselt hakkavad ajud ragisema siis, kui käes on tundmatus keeles raamat, kus parimal juhul aitavad illustratsioonid, kuid loomingu nautimisest siin rääkida ei saa. Mitmeid kordi lihtsam on minna võõramaalasel muuseumisse, sümfooniaorkestri kontserdile või tantsuetendusele, sest seal võib igaüks oma tahtmise järgi loo enese peas lahti mõtestada. Sellepärast on arusaada, miks balletti huvilised unistavad Moskva Suurt teatrit külastada, ooperi austajad soovivad La Scalasse sõita, kunsti friigid
Sest kogu laudadeesine ja ka nende vaheline koridor oli täis külvatud paberist tonge ning nad ei puudunud isegi laudade all ei siin ega teistes klassides, et õpilaste jalad võiksid neid kokkuräägitud silmapilgul tabada. Kui nüüd härra Slopasev täis püha viha kateedrilt maha kargas, et püüda arvatavat kurjategijat, siis hakkas tema jalge all hirmus ragin ja paukumine. Õpetaja eeskujul hakkasid ka õpilaste jalad laua all ragisema ja paukuma, esiti selles klassis, siis aga ka naaberklassides riburada mööda, kuni ragises ja paukus kogu maja kolmel korral. Ainult kaks kõige kõrgemat klassi ei ragisenud ega paukunud, nii kõrged olid need. Ja ragina ning paukumisega seltsis poiste karjumine ja vilistamine, nagu oleksid nad äkki kõik hulluks läinud -- kogu härra Mauruse esimese järgu asutis. Õieti karjuti ainult siis, kui õpetaja julges oma pilgu klassilt pöörata, muidu olid kõik