kroonikad kohtu- vm ülekuulamisprotokollid juhumärkmed (16.-17. saj.) uurimuslikku laadi tööd (16.-17. saj) pastorite aruanded (17. saj.) eesti keele sõnaraamatud (nt Gösekeni ja Helle omad)(17. saj) reisikirjad (17-18.saj.) Varasemad kroonikad olid nt ,,Saxo Grammaticus" e ,,Taanlaste vägiteod" 12. saj, Henriku Liivimaa kroonika (13 saj), hilisem nt Balthasar Russowi kroonika (16 saj). Laulud esimene teadaolev ragilaulu üleskirjutus aastast 1660. Lühivormid - on seotud eesti keele alaste materjalidega 17. sajandist Usund/kombestik - on seotud reformatsiooni ja pastorite aruannetega koguduse vaimuelu kohta 4. Rahvaluule suulise ja kirjakultuuri osana Kultuuritüpoloogia kultuuriteooria, mis võimaldab analüüsida kultuuride erinevusi, sõltuvalt informatsiooni talletamise, alal hoidmise ja esitamise spetsiifikast. Niisiis, suulise ja kirjaliku kultuuri eristamine: Suuline kultuur/teadvus
juhumärkmed (16.-17. saj.) uurimuslikku laadi tööd (16.-17. saj) pastorite aruanded (17. saj.) eesti keele sõnaraamatud (nt Gösekeni ja Helle omad)(17. saj) reisikirjad (17-18.saj.) 10 Varasemad kroonikad olid nt ,,Saxo Grammaticus" e ,,Taanlaste vägiteod" 12. saj, Henriku Liivimaa kroonika (13 saj), hilisem nt Balthasar Russowi kroonika (16 saj). Laulud esimene teadaolev ragilaulu üleskirjutus aastast 1660. Lühivormid - on seotud eesti keele alaste materjalidega 17. sajandist Usund/kombestik - on seotud reformatsiooni ja pastorite aruannetega koguduse vaimuelu kohta 4. Rahvaluule suulise ja kirjakultuuri osana Kultuuritüpiloogia kultuuriteooria, mis võimaldab analüüsida kultuuride erinevusi, sõltuvalt informatsiooni talletamise, alal hoidmise ja esitamise spetsiifikast. Niisiis, suulise ja kirjaliku kultuuri eristamine:
annaabi.ee 
