Parfüümide ajalugu Sõna parfüüm, mida kasutatakse tänapäeval, tuleneb ladinakeelsest sõnast "per fumum", mis tähendab ,,suitsu kaudu". Parfümeeria algas muistses Mesopotaamias ja Egiptuses ning järgnevalt rafineerisid seda roomlased ja pärsialased. Kuigi parfüümid ja parfümeeriatooted olid olemas ka Indias. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms.Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid. Teadmised parfümeerias jõudsid Euroopasse juba 14. Sajandil, osaliselt islami leviku tõttu. Aga need olid ungarlased, kes tõid lõplikult sisse esimese kaasaegse lõhnaõli. Valmistatud lõhnav õli oli segatud alkoholi lahus
Marie ja Pierre Curie töötasid koos väga viletsas laboratooriumis. Nad uurisid radioaktiivseid materjale , eriti uraanipigimaaki, mis oli kummalisel kombel radioaktiivsem kui sellest saadud uraan. Hiljemalt 1898.aastaks tulid nad järeldusele et uraanipigimaak sisaldab vähesel määral mingit tundmatut radioaktiivset komponenti, mis on uraanist palju radioaktiivsem. 26. detsembril 1898.aastal teatas Marie Curie selle uue aine olemasolust. Mitu aastat lakkamatult töötades rafineerisid nad mitu tonni uraanipigimaaki aina suurendades radioaktiivsete komponentide kontsentratsiooni, ning eraldasid lõpuks kaks uut keemilist elementi, algul kloriididena. Esimese nimetasid nad Marie sünnimaa Poola järgi polooniumiks ning teine nimetati intensiivse radioaktiivsuse pärast raadiumiks. 1898.aastal avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse. Ta uuris radioaktiivsuse füüsikaliste, keemiliste ja biologiliste omaduste mõju ning
) lk. 5 4.Parfüümide kategooriad (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia.) lk. 6 5.Parfüümide pudelid (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia. Google.) lk. 6 -2- 1.Parfüümide ajalugu Sõna parfüüm, mida kasutatakse tänapäeval, tuleneb ladinakeelsest sõnast "per fumum", mis tähendab ,,suitsu kaudu". Parfümeeria algas muistses Mesopotaamias ja Egiptuses ning järgnevalt rafineerisid seda roomlased ja pärsialased. Kuigi parfüümid ja parfümeeriatooted olid olemas ka Indias. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms.Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid. Teadmised parfümeerias jõudsid Euroopasse juba 14. Sajandil, osaliselt islami leviku tõttu. Aga need olid ungarlased, kes tõid lõplikult sisse esimese kaasaegse lõhnaõli. Valmistatud lõhnav õli oli segatud alkoholi lahus
(7) Marie Curie töötas koos abikaasa Pierre Curie'ga väga viletsas laboratooriumis. Nad uurisid radioaktiivseid materjale, eriti uraanipigimaaki, mis oli kummalisel kombel radioaktiivsem, kui sellest saadud uraan. Hiljemalt 1898. aastaks tulid nad järeldusele, et uraanipigimaak sisaldab vähesel määral mingit tundmatut radioaktiivset komponenti, mis on uraanist palju radioaktiivsem. 26. detsembril 1898 teatas Marie Curie selle uue aine olemasolust. Lakkamatult töötades rafineerisid nad aastate jooksul mitu tonni uraanipigimaaki, aina suurendades radioaktiivsete komponentide kontsentratsiooni, ning eraldasid lõpuks kaks uut keemilist elementi, algul kloriididena. Esimese nimetasid nad Marie sünnimaa Poola järgi Polooniumiks ning teine nimetati intensiivse radioaktiivsuse pärast Raadiumiks. 1898 avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse.(8)Oma töö eest sai ta 1903. aastal Nobeli füüsikaauhinna.(5)
Nad töötasid koos väga viletsas laboratooriumis. Nad uurisid radioaktiivseid materjale, eriti uraanipigimaaki, mis oli kummalisel kombel radioaktiivsem kui sellest saadud uraan. Hiljemalt 1898. aastaks tulid nad järeldusele, et uraanipigimaak sisaldab vähesel määral mingit tundmatut radioaktiivset komponenti, mis on uraanist palju radioaktiivsem. 26. detsembril 1898 teatas Marie Curie selle uue aine olemasolust. Mitu aastat lakkamatult töötades rafineerisid nad mitu tonni uraanipigimaaki, aina suurendades radioaktiivsete komponentide kontsentratsiooni, ning eraldasid lõpuks kaks uut keemilist elementi, algul kloriididena. Esimese nimetasid nad Marie sünnimaa Poola järgi polooniumiks ning teine nimetati intensiivse radioaktiivsuse pärast raadiumiks. 1898 avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse. Johannes (Hans) Wilhelm Geiger (September 30, 1882 September 24, 1945) was a German physicist. He is perhaps best known