Raffael on üks kuulsamaid kõrgrenessanssi maalikunstnikke. Ta oli vähem mitmekülgsem ja teadmistevaesem kui Leonardo da Vinci ning vähem jõulisem kui Michelangelo. Vaatamata sellele väljendas klassikalise kõrgrenessanssi maalikunsti olemust kõige puhtamalt, täiuslikumalt ja laiahaardelisemalt. Tema looming katkes varakult, kuid selle eest oli väga mitmekülgne ja ulatuslik. Raffaelo Sanzio sündis Urbinos kultuurses keskkonas 6. aprillil 1483. aastal. Tema isa Giovanni Santi, kes oli tuntud õukonnamaailma, töötas hertsogi juures. Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli alles kaheksa aastane. Isa Giovanni abiellus uuesti, aga kolm aastat hiljem suri temagi. Raffaeli hooldajaks sai tema isa vend preester Bartolomelo, kes pidi Raffaeli kasuemaga pidevalt kohtu vahet käima.
19 Sveta Aleksejeva “Pidulik linn” 20 Richard Uutmaa (1905-1977) Teos: "Rannamaastik" 1977 21 Richard Bergholtz „Sügis“ 22 TAHVELMAAL teisaldatavale(võib rippuda igale seinal, sõltumata kohast) alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Raffaelo „Sixtuse Madonna“ Rudolf von Alt. “Cathedral of St.Stephen” Viinis Sofinisba Angishola. „Lapsed koeraga” 23 24 SEINAMAAL EHK MONUMENTAALMAAL suurte mõõtmetega otse seina või lae pinnale maalitud teos. Dekoratiivmaali kasutatakse avalike hoonete kaunistamiseks. Teos on kaugelt vaadeldav, detailid ei mängi rolli, oluline sisu selge ja kohene arusaadavus (enamasti
-- Tsitaat La Fontaine'i valmist «Rebane ja kurg». Lk. 328 Kapten Phoebuse süda tundis tolleaegse füüsika järgi hirmu tühjuse ees. -- Enne Torricelli katset seletati õhurõhumisest sõltuvaid nähtusi hirmuga tühjuse ees. Lk. 335 ...nagu mõni Masaccio madonna Raffaeli madonnaga ... -- Masaccio, õige nimega Tommaso di Guidi 511 (1401--1428) -- itaalia maalikunstnik, üks realismi algatajatest renessansiajastul. Ta ranged kujud erinevad järsult Raffaeli (Raffaelo Santi) (1483--1520) leebetest madonnadest. Lk. 354 Dagobert -- VII--VIII sajandil oli kolm sellenimelist frankide kuningat. Püha Denis (I või III sajandil) -- Pariisi piiskop, nn. gallialaste apostel, Prantsusmaa kaitsepühak. Lk. 355 Babüloni rippaiad -- kõrgetele sammastele toetuvatele terrassidele rajatud iluaiad, loeti antiikajal üheks seitsmest maailmaimest. Aedade asutajaks peeti Babüloonia legendaarset kuningatari Semiramist (IX saj. e. m. a.). Lk
annaabi.ee 
