• Samuti nimetatakse vulkaaniks pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale Vulkaani ehitus Kus leidub vulkaane? Mis kasu saame vulkaanidest? • Vulkaanide lähedal on viljakad mullad • Vulkaanilisest kivimist obsidiaanist valmistatakse tööriistu • Vulkaanidega on seotud paljud maavarad(sulfiidsed maagid,väävel) Vulkaanipursked • Vulkaanipurskeid jagatakse kaheks: plahvatuslikeks ja efusiivseteks. • Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukamad, sest magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ega pääse nii kergelt kraatrist välja. • Efuktiivsed vulkaanipursked on rahulikumad ja ohutumad, kuid võivad tekitada laavavoolusid Vulkaani tekkimine • Vulkaanid tekivad laamade liikumisest ehk Vulkaani purse • https://www.youtube.com/watch?v=BUREX8aFbMs Kasutatud allikad • https://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan • https://Google.com Aitäh vaatamast!
Tiirleb päripäeva. Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat. Iga 248 aasta tagant saab temast ligikaudu 20 aastaks kõige kaugem planeet, sest Pluuto tuleb päikesele lähemale. Atmosfäär Koosneb vesinikust ja heeliumist. Vesinikust koosnev gaasiline atmosfäär läheb sujuvalt üle vedelast vesinikust koosnevaks planeedi kehaks. Atmosfääris on ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Seal puhuvad idast läände tuuled (2000 km/h), mis on kõige raevukamad tuuled päikesesüsteemis. Esinevad suures tormid ja keerised. Atmosfäär muutub kiiresti, võib-olla vastavalt tühistele muutustele temperatuurierinevustes pilvede ülal- ja alaosade vahel. Temperatuur: -214°C. Vaadeldavus Neptuuni on võimalik vaadata teleskoobiga, kuid siis on näha ainult väikest rohekat ketast. Magnetväli Planeedi magnetväli on palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest.
päikesele lähemale. Atmosfäär Koosneb vesinikust ja heeliumist. Vesinikust koosnev gaasiline atmosfäär läheb sujuvalt üle vedelast vesinikust koosnevaks planeedi kehaks. Planeedi sees on arvatavasti palju kuivist ainet ja jääd. Atmosfääris on metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse (neelab punase valguse). Planeedi pinnal võib näha palju tumedaid ja heledaid jooni. Atmosfääris puhuvad idast läände tuuled (2000km/h), mis on kõige raevukamad tuuled Päikesesüsteemis. Esinevad suured tormid ja keerised. Atmosfäär muutub kiiresti, võib-olla vastavalt tühistele muutustele temperatuurierinevustes pilvede üla- ja alaosade vahel. Temperatuur on -214°C. Ehitus Kaaslased Neptuunil on kolmteist teadaolevat kaaslast: 1. Triton. 2. Nereid. 3. Naiad. 4. Thalassa. 5. Despina. 6. Galatea. 7. Larissa. 8. Proteus. 9. Halimede. 10. Psamathe. 11. Sao. 12. Laomedeia. 13
planeet, sest Pluto tuleb päikesele lähemale. Temperatuur on -214 °C ATMOSFÄÄR Koosneb vesinikust ja heeliumist. Vesinikust koosnev gaasiline astmosfäär läheb sujuvalt üle vedelast vesinikust koosnevaks planeedi kehaks. Atmosfääris on metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. (neelab punase valguse). Planeedi pinnal võib näha palju tumedaid ja heledaid jooni. Atmosfääris puhuvad idast läände tuuled ( 2000km/h ), mis on kõige raevukamad tuuled Päikesesüsteemis. Esineb palju suuri torme ja keeriseid. Atmosfäär muutub kiiresti, võib-olla vastavalt tühistele muutustele temperatuuri erinevustes pilvede üla- ja alaosade vahel. EHITUS KAASLASED Neptuunil on 13 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton ning lisaks veel neli 2002.aastal ning üks 2003.aastal avastatud veel nimetut kuud. Triton arvatakse olevat kivine keha,suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas.
20. sajandi alul lõi itaalia geoloog Giuseppe Mercalli vulkaanipursete klassifikatsiooni, mis põhines tuntud vulkaanidele iseloomulikul käitumisel. Süsteem on tänapäevalgi kasutusel, ehkki tema subjektiivsuse tõttu mitte nii laialt kui varem. · Hawaii-tüüpi purse efusiivne, purskeproduktiks peamiselt laava. · Stromboli-tüüpi purse pideva ja pikaajalise aktiivsusega, mõõduka intensiivsusega plahvatuslikud pursked. · Vulcano-tüüpi purse raevukamad pursked kui Stromboli-tüüpi vulkaanil, purskepilv tõuseb kõrgemale ning plahvatused võivad mõnikord hävitada osa vulkaaniehitisest. · Pliinia-tüüpi purse plahvatuslik ja väga ohtlik purse, saanud nime Vesuuvi purske järgi, mis hävitas Pompei. Need on pursked, mis teevad ajalugu. Purskega kaasneb suur kogus püroklastilist materjali ning purskepilv võib tõusta kümnete kilomeetrite kõrgusele
Tekkinud tühimikku pressitakse aga pidevalt uut magmat. Niisugustele kohtadele tekivad ookeani keskahelikud. Et lahknemine toimuda saaks, peab kusagil mujal toimuma koondumine, mis väljendub ühe laama sukeldumises teise alla või kahe laama kokkupõrkes. Niisugustele kohtadele tekivad süvikud ja mäestikud. PURSKETÜÜBID Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks: plahvatuslikeks ja efusiivseteks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukamad, sest magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ega pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, vulkaanilise ja lõõmtuha pilved ning laavavoolud. Plahvatuslik vulkanism on omane eelkõige vulkaanidele, mida toitev magma on segunenud ränirikkama mandrilise koore materjaliga. Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks. Plahvatuslikud vulkaanid on kõige võimsamad ja kuulsamad vulkaanipursked
on õnnelikud seni, kuni need on kooskõlas, ja õnnetud, kui need on vastuolus. Machiavelli on veendunud, et parem on olla tormakas kui ettevaatlik; sest saatus on naine ja kui tahetakse teda allutada, tuleb temaga võidelda ja teda tõugata. On ilmne, et pigem laseb ta end võita tormakatel, kui neil, kes liiguvad edasi leigelt ja talitsetult; sestap on ta alati, nagu nainegi, noorte sõber, sest nemad on vähem arvestavad, raevukamad ja juhivad teda südikamalt. Machiavelli peab isiklikku sõjaväge julge ja ohtliku ettevõtte aluseks ja selleks et Itaalia haarata barbarite võimu alt peab tal olema isiklik sõjavägi, sest omadest sõduritest pole paremaid, usaldusväärsemaid ja arukamaid. Need, 16. sajandi alguses kirja pandud ideed on leidnud kinnitust läbi ajaloo tähtsamate valitsejate juures ning on hinnatud ka tänapäeva poliitikas
annaabi.ee 
