ehk siis arheoloog läks röövliga kaasa. Teine tegevuse pingestumine toimus siis, kui don Jose arheoloogile jutustas oma vangi sattumise põhjuseid. Ning kui ta jõudis kohani, kus ta ütles Carmenile, et ta tapab ta ära, kui ta temaga koos ära ei sõida. Ning kulminatsiooniks on see, kui ta teatas, et ta lõi Carmeni maha. Sellele järgnes pinge langus, ta läks ja andis ennast ülesse. Konflikti lahendus oli traagiline. Don Jose tahtis, et Carmen teda armastaks. Raevuhoost tingituna lõi ta Carmeni maha. 5. Autori juhtmõte Autor on ise seal raamatus, tema on arheoloog, kes kuulab don Jose traagilist lugu. Tema mõte oli, et see, et naise armastus võib meeste pea segi ajada nii, et nad ise ka ei mõista, mida nad teevad ning, et naised võivad seda kurjalt ära kasutada. Samuti on autori mõte inimestele öelda, et siin ilmas ei saa kõike, mida soovitakse ning oma tegude eest tuleb varem või hiljem maksta. 6
Iphikles pistis karjuma, kuid Herakles asus madudega võitlema. Ema kuulis Iphiklese kisa, hüüdis abikaasa appi ja tormas lastekambrisse. Kui Alkmene kambrisse jõudis, hoidis Herakles käes kahte surnud madu. Nüüd teadsid kõik, et Herakles hakkab suuri tegusid tegema. Poisi harimisele hakati suurt rõhku panema. Heraklesele aga ei meeldinud muusika või muusikaõpetaja ja ta lõi õpetaja pea kitharaga lõhki. Herakles tegi seda vaid hetkelisest raevuhoost. Vehklemis-, maadlus- ja ratsutamisõpetajad jäid kõik ellu, sest need ained sobisid Heraklesele paremini. Kui Herakles sai 18, tappis ta üksi suure Thespia lõvi ja hakkas tema nahka kandma. Herakles võitles minüaanidega, kes olid pannud teebalastele rõhuva tribuudi. Tänulikud kodanikud andsid Heraklesele tasuks printsess Megaira, kellesse Herakles väga armunud oli. Ent nende abielu tõi Heraklesele kaasa suurima õnnetuse elus ning palju ohte