Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik korraldus, mille aluseks on linnaõigus. linnaõigus-keskaegsete linnakogukondade õigusnormide kogum Tallinnas, Narvas kehtis Lübecki linnaõigus Tartus, Viljandis kehtis Riia linnaõigus. Raad e magistraat – juhtis linna suurim oli Tallinna raad, kus oli 14. sajandil 24 raeliiget ja alates 15 sajandist püsivalt 14 liiget Lisaks neile 4 bürgermeistrit (rae juhatus) ja 1 jurist. Maahärrat (Eestis on selle all mõeldud peamiselt Liivi Ordut) esindas linnafoogt. Sageli on maahärra suhted raega halvad, maahärra loss või piiskopi linnus ei kuulunud linnale Rae ülesanded: hoolitses linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest rakendas abinõusid, et soodustada kaubandust ja käsitööd kaitses linna huve suheldes maahärra ja teiste linnadega
5) Tallinn- linnaõiguse andis Taani kuningas 6) Haapsalu- linnaõiguse andis Saare-Lääne piiskop 7) Paide- linnaõiguse andis Liivi Ordu 8) Narva- linnaõiguse andis Taani kuningas 9) Rakvere- linnaõiguse andis Taani kuningas Keskaegsete linnade valitsemine - Kõrgeimaks linnavõimuorganiks oli raad ehk nõukogu. Raeliikmete arv sõltus linna mõjukusest (1. kohal oli Riia ja 2. kohal Tallinn). Näiteks Tallinas oli 14. sajandil 24 raeliiget. (12/12) Tähendab, et korraga oli võimul 12 raeliiget, sest raehärrad olid kaupmehed, kes ei saanud lubada, et ei tegele aasta aega kaubandusega, sellepärast vahetati raeliikmeid poole aasta tagant. Raeliikmeid, kes olid võimul, olid olid istuv raad ja kes mitte puhkav raad. Lisaks neile olid bürgermeistrid (linnavanem) ja südik (linna jurist). Tallinnas oli kaks erinevat õiguslikku piirkonnda, mis tekitas vastuolusid
annaabi.ee 
