öeldud. Oluline oli mündi kaal, mitte nimeline väärtus. 16. Eluolu keskaegses linnas Kui linnad tekkisid, koondus kultuur kloostrist linna. Linnasüdame moodustasid raekoda ehk hoone, kus raad koos käis, ja raekojaplats, mida sageli kasutati turuplatsina. Linnakeskusteks olid ka linnasüdames paiknevad kirikud. Raad oli linnavalitsus. Koosnes suurkaupmeestest. See, kui palju raeliikmeid oli, olenes linna suurusest. Raad ise nimetas oma liikmed jõukate seast. Raeliige olla oli auamet palka selle eest ei saadud. Raeliige oli kohustatud käima koosolekutel ja täitma neid ülesandeid, mis talle olid määratud. Mõni raehärra pidi seisma selle eest, et oleks linnal kool õpetajaga, mõni pidi hoolitsema vaeste olukorra eest. Raeliige oli kohustatud neid ülesandeid täitma linnaelanike ja jumala nimel. Raeliige oldi eluaeg ja ametit sai ise maha panna, mitte ei saanud enda seast välja arvata. Linnaelanikud ja linnakodanikud olid erinevad mõisted
(1 vakk=100 talu) Vesse Saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu käigus must surm- katk, mis viis tollal kõikjal Euroopas hauda kolmandiku rahvast. teoorjus- talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas sunnismaisus - paiksus kodukariõigus kodus karistamise õigus raad - Keskaegset linna juhtis raad koos 4 bürgermeistriga gild kaupmeeste klubi tsunft käsitööliste klubi bürgermeister - raeliige linnafoogt piiras rae võimu. Esindas maaisandat. linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev talupoeg sai linna kodanikuks kui oli nii palju indulgents patulunastuskiri maapäev kauge eelkäija riigikogule Von Plettenberg viimane tugev ordumeister 1517 -. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. 1535 - Esimene säilinud eestikeelne trükis Wanradt ja Koelli luterlik katekismus ()osaliselt säilinud 11 lehte ).
annaabi.ee 
