Enne Liivi soda olid kõik Eesti linnad asunud Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubateedel ning osalesid aktiivselt väliskaubanduses. Sel ajal kulges transit Narva ja Soome lahe kaudu ning Peipsi järve kaudu. Rootsi võimu ajal säilitasid täielikud linnaõigused ainult Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu. Narva linn elas üle erilise õitsengu, sest Rootsi võimud kavatsesid temast teha riigi teise pealinna. Ülejäänud linnad läänistati, kuid raekorraldus jäeti neile alles. Linnad: Kuressaare, Haapsalu, Tallinn, Rakvere, Narva, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Valga. 10. Kaubandus, kaubateede muutumine. Tähtsamad eksport- ja importkaubad. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eestimaa linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema Arhangelski ja Valge mere kaudu, vähemal määral Narva ja Soome lahe kaudu. Tähtsam väljaveoartikkel oli teravili
aastal välja Pärnu ja Tartu. Narva elas üle erilise õitsengu, Vana-Pärnu. Juurde tulid 1563. aastal sest Rootsi võimud kavatsesid temast teha riigi Arensburg (rajajaks hertsog Magnus), teise pealinna. 1584. aastal Valga (Walk, linnaõigused Ülejäänud linnad läänistati ja muudeti aleviteks. andis S. Batory) Haapsalu ja Kuressaare küll läänistati, kuid raekorraldus jäeti alles. Tähtsaim väljaveo artikkel teravili ja tähtsaimad sisseveo artiklid olid sool ja metall. Linnaelanike põhilisteks tegevusaladeks olid käsitöö ja kaubandus. Käsitööndusliku tootmise vormiks oli töö Käsitööndusliku tootmise vormideks olid töö käsitöölise töökojas. käsitöölise töökojas ja manufaktuurides. 15. 16. ja 18. sajandil tekkinud uued linnad, dateering, rajaja. 16.saj
lahe kaudu ning tänu Peipsi järvele ja jõgedele olid kõik Eesti linnad kaubavahetuses osalised. Neli linna kuulusid ka Hansa Liitu (Tartu, Tallinn, Viljandi, Pärnu). Rootsi võimu ajal säilitasid linnaõiguse täielikult vaid Tallinn, Narva, Tartu ja Pärnu. Narva elas üle erilise õitsengu, kuna Rootsi võimud soovisid temast teha riigi teise pealinna. Ülejäänud linnad läänistati ja muudeti alevikeks. Haapsalu ja Kuressaare küll läänistati, kuid raekorraldus jäeti neile alles. Linnade arengut takistas see, et: 1) Eesti linnad jäid kaubateedest eemale, sest transiit muutus ja nad ei osalenud enam aktiivselt väliskaubanduses. 2) Linnad läänistati ja muudeti alevikeks. 3) Tsunfti kord muutus karmimaks. 4) Sõdades saadud purustused olid suured. 8. Teada Eesti linnade saksakeelseid nimesid. Osata kanda linnu kaardile.
annaabi.ee 
