kultuuriruumis Põhja-Saksamaa linnadega, kus pooldati Lutheri reforme. 1524.aastaks võitis reformatsioon Liivimaa suuremates linnades. Riia kodanikud kasutasid ära võimalust vabaneda oma feodaalisandatest, ordust ja Riia peapiiskopist. Kloostrid saadeti laiali. - 1550.aastaks oli reformatsioon ka Leedus kanda kinnitanud. Kalvinistlikku protestantismi pooldas äärmiselt mõjukas Leedu RADVILADE magnaadisuguvõsa. Radziwill toetas piibli esimest täielikku tõlget poola keelde, mis avaldati 1563.aastal Brestis. Toonased valitsejad Zygmunt Vana ja Zygmunt II August jäid katoliiklasteks, kuid olid sallivad ka teiste uskude suhtes. - Trükimasinate leiutamine ja kirjasõna levik! Trükised rahvakeeles."Apostlite teod", luterlik lauluraamat. Esimene eestikeelne luterlik katekismus trükiti 1535.aastal Wittenbergis ja esimene leedukeelne raamat, 1547.aastal Köningsbergis.
Leedule. Muutub valitseja, Stefan Batory. Ta leiab, et Sigismundi privileegid ja muud dokumendid on kehtetud. Liivimaa tuli ka usuliselt ühendada. 4.dets 1582 moodustab uue katoliku piiskopkonna. Keskuseks määratakse Võnnu linn. Uus piiskopkond haarab kogu Liivimaa. Samal päeval kinnitas Batory Liivimaa konstitutsiooni. Augsburgi usutunnistus säilib, aga selle kõrvale tõstatakse ka katoliiklus. 1.maist 1582 kuulutab kuningas uueks Liivimaa administraatoriks Jerzy (Georg) Radziwill. Lisaks administraatorile määrati ka kindralkomissar. 17.saj alguses kaotakse administraatori koht ära, kõrgeimaks ametikandjaks jääb kindralkomissar. Provintsis oli ka maksumeister. Tekib kolma presidentskond: Pärnu, Tartu, Võnnu. Iga presidentkonna eesotsas president. Igas presidentkonnas kastellaan, kellele allub sõjaline pool. 1598.aastal nimetatakse presidentkonnad ümber vojevoodkonnad. Väiksemad administratiivüksused, presidentkondade sees distriktid. 1589. aastal
annaabi.ee 
