soovitada rakendada meetodeid selle vähendamiseks. Toetudes Rootsis läbi viidud epidemioloogiliste uuringute tulemustele leiti, et radoon põhjustab Eestis igal aastal 90 inimese haigestumise kopsuvähki. [], [] Järgnevatel aastatel jätkati süvendatud uuringuid alad, mis geoloogiliste andmete ja eelnevate radoonimäärangute alusel olid käsitletavad potentsiaalsete radooniriski aladena. Enam kui 1500 majas teostatud mõõtmiste tulemuste põhjal on täpsustatud erineva radooniriskiga alade paiknemine. Ülikõrge radooniriski alad, kus leidub üle 100Bq/m3 radoonitasemega maju, mille suitsetajatest elanike risk haigestuda kopsuvähke 15% ja enam, levivad kõikjal Põhja Eesti pankranniku lähialadel. Kõrge radooniriskiga alad, kus radoonitasemed elamutest ulatuvad 400 - 1000Bq/m3, levivad paljudes Põhja Eesti valdades, Raplamaal, Viljandimaal ja Tartumaal. Mõõduka radooniriskiga alasid, kus elamute radoonitasemed jäävad alla
Bq/m3 oli ühepereelamutes. Eestis on ca 2000 kõrge radoonitasemega elamut, kus radooni aktiivsus- kontsentratsioon > 400 Bq/m3 ja kus on soovitav rakendada meetmeid eluruumide õhus radooni sisalduse vähendamiseks. # Leiti, et radoon põhjustab Eestis igal aastal 90 inimese haigestumise kopsuvähki. # Ülikõrge radooniriski alad, kus leidub üle 1000 Bq/m3 radoonitasemega maju, mille suitsetajatest elanike risk haigestuda kopsuvähki on 15%. Kõrge radooniriskiga alad (>400-1000 Bq/m3) levivad paljudes Põhja- Eesti valdades, aga ka Raplamaal, Viljandimaal ja Tartumaal. Mõõduka radooniriski alasid, kus elamute radoonitasemed jäävad alla 400 Bq/m3, esineb pea kõikjal üle Eesti. OHTLIKUD AINED Kemikaalid, mõju inimtervisele ja elusorganismidele · _ Akumuleerumine · _ Hajumine · _ teisenemine · _ biotransformatsiooni protsessid TOKSILISUSE MEHHANISMID JA HINDAMISMEETODID