radooni imbumist ümbristevast pinnasest läbi vundamendi ruumidesse. Eesti Standardi EVS 840:2003 "Radooniohutu hoone projekteerimine" kohaselt peab projekteeritavate hoonete elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 Bq/m³ (bekerelli kuupmeetris õhus). Kiirguskeskuse soovituste kohaselt tasuks radooni vähendamise meetodeid kasutada kui elamutes ületab radooni kontsentratsioon 600 Bq/m³. Radooniohtu on võimalik vältida erinevate meetoditega. Eelkõige aga tuleks enne maja ehitamist välja selgitada, kas tegemist on kõrge radooni kontsentratsiooniga pinnasega või mitte. 14 Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärgiks oli analüüsida radioaktiivsuse ajaloo, olemuse kohta ning selle mõju keskkonnale ja inimese organismile. Uurimustöös tõin välja radioaktiivsuse avastamise, selle edasise uurimise ja saaduste lagunemise põhitõed
Samuti on antud lühiülevaade Eestis läbiviidud radooni uuringute kohta ja esitatud kaart Eesti valdade radoonisisalduse keskmiste andmete kohta elamutes. Antud allikatest saadud materjalide põhjal ülevaade radooniohtlikest aladest Eestis. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et radooni kui loodusliku radioaktiivse gaasi tekkimine ei sõltu inimese tahtest, kuid inimene oma tegevusega on võimeline sellest tervisele tekkivat riski vähendama. Ennetades radooniohtu juba ehtusplaanide tegemisel. Näiteks võttes kasutusele ehituslikke meetmeid pinnasest tuleva radooni vähendamiseks, kasutades vähese radoonisisaldusega vett ja samuti teadvustades enesele, et suitsetamine tõstab järsult radoonist põhjustatud kopsuvähi riski. 19 KASUTATUD KIRJANDUS 1. E. Jõgioja, Radooniohutu elamu. Tallinn: AS Aktaprint, 2004. 2. Fireoy, Radoon, http://www.hot
annaabi.ee 
