Vastavalt Eesti Standardile EVS 839:2003 "Sisekliima" peab aasta keskmine radooni sisaldus elu-, puhke- ja tööruumides olema väiksem kui 200 Bq/m3. Vanades hoonetes on lubatud ka 400 Bq/m3. Radooni kontsentratsiooni mõõtmisi tuleks teostada talvisel ajal, kuna külmunud maapind on radoonile tõkkeks, mis suurendab omakorda radooni elamusse tungimist. Kordusmõõtmist soovitatakse teostada iga 5-10 aasta tagant. Uusehitiste projekteerimine ja ehitamine radooniohtlikesse piirkondadesse toimub vastavuses Eesti Standardile EVS 840:2003 " Radooniohutu hoone projekteerimine". Mõistesse "radooniohutu hoone" tuleb suhtuda tõsiselt, sest kolmkümmend maja, milles on lubatust kõrgem radooni tase ja kus ei võeta midagi ette nivoo alandamiseks (renoveerimiseks radooni väljatuulutamisks), toodavad ühe kopsuvähi juhu järgmise viiekümne aasta jooksul. Piirnormiks, millest alates tuleb kasutusele võtta abinõud radoonitaseme vähendamiseks, on 400Bq/m3.
kontsentratsiooni hõlbus määrata. Vastavalt Eesti Standardile EVS 839:2003 "Sisekliima" peab aasta keskmine radooni sisaldus elu, puhke ja tööruumides olema väiksem kui 200 Bq/m3. Vanades hoonetes on lubatud ka 400 Bq/m3. Radooni kontsentratsiooni mõõtmisi tuleks teostada talvisel ajal, kuna külmunud maapind on radoonile tõkkeks, mis suurendab omakorda radooni elamusse tungimist. Kordusmõõtmis soovitatakse teostada iga 510 aasta tagant. Uusehitiste projekteerimine ja ehitamine radooniohtlikesse piirkondadesse toimub vastavuses Eesti Standardile EVS 840:2003 " Radooniohutu hoone projekteerimine". Mõistesse "radooniohutu hoone" tuleb suhtuda tõsiselt, sest kolmkümmend maja, milles on lubatust kõrgem radooni tase ja kus ei võeta midagi ette nivoo alandamiseks (renoveerimiseks radooni väljatuulutamisks), toodavad ühe kopsuvähi juhu järgmise viiekümne aasta jooksul. Piirnormiks, millest alates tuleb kasutusele võtta abinõud radoonitaseme vähendamiseks, on 400Bq/m3.
annaabi.ee 
