Novikovile saatuslikuks. Novikov kaotas kogu oma varanduse, kuna ta ei olnud rikas aadlik. Kogu oma tulu pani ta oma raamatutesse või heategevusse. Pärast tema arreteerimist pandi raamatud aresti ning põletati, seepärast ei naasnud ta oma tegevuse juurde. Sellest hoolimata avaldas Novikov sel ajal väga suurt mõju kirjanduse ja keele arengule. Aleksandr Radistsev (1749 1802) ,,Reis Peterburist Moskvasse" trükiti Peterburis 1790. aastal Radistsevi enda koduses trükikojas. Novikovi tegevus oli võimalik tänu sellele, et 1783. aastal andis Katariina II välja ukaasi iga inimene võis asutada eratrükikoja. Eraisik, kellel oli tahtmist ja võimalust, võis selle asutada, aga ta pidi selle registreerima politseis ning tema teosed pidid läbima tsensuuri. See ukaas suurendas raamatute trükkimist Vm-l. Ka Novikov asutas Moskvas mitu eratrükikoda. Üks süüdistus talle oligi see, et osa raamatuid trükiti ilma tsensuuri läbimata
teooriat. Ta ei toeta seisukohta, et kust peaks kindlasti käsitlema sotsiaalseid teemasid. 50ndate teisel poolel on Tolstoi Botkiniga küllaltki lähedane. Otseselt ta seda teooriat ei poolda. Botkin pole radikaal, nihilist, revolutsionäär jms. 1857. aastal kirjutab Tolstoi jutustuse ,,Luzern" (avaldatakse 1858). See on zanrilises plaanis väga huvitav tekst. Tolstoi huvitus vanemast kirjandusest. Zanr on õpetuslik ehk didaktiline traktaat kasutati 18. sajandil. Samas zanris on ka Radistsevi ,,Reis Peterburist Moskvasse". See on teisalt ka reisikirjeldus. Tolstoi kirjeldab ka oma teoses reisimuljeid. Ta kirjeldab ühte paika Sveitsis asuvat imeilusat linna; kirjeldab ka sündmustikku, aga kogu jutustuse vältel leiab palju moraliseerivat. ,,Sevastoopol mais" Tolstoil õnnestus leiutada huvitav jutustamismaneer jutustaja on väga enesekindel, resoluutne, julm oma tegelaskujude suhtes. Seda jutustajakuju hakkab Tolstoi arendama oma loomingus. Uuesti ilmutab see
annaabi.ee 
