Aatomid on kõik sarnase ehitusega: koosnevad tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest ning üldjuhul on väga püsivad. Kuid mõnedel aatomituumadel on omane iseeneslikult laguneda. Selle lagunemise käigus tekivad uued tuumad ning vabanevad suure energiaga osakesed ja elektromagnetkiline kiirgusgammakvandid. Aatomituumade võimet iseeneslikult laguneda nimetatakse radioaktiivsuseks ja selliseid tuumi radionukliidideks. Vabanenud osakesed ja gammakvandid on võimelised ioniseerima ümbritsevat ainet. Seepärast nimetatakse vabanenud osakeste ja gammakvantide voogu ioniseerivaks kiirguseks. [3] 3. KIIRGUSE LIIGID 3.1 Alfakiirgus () Moodustavad positiivse laenguga heeliumi tuumad, mis eralduvad suuremast ebastabiilsest tuumast. Alfa-osake on suhteliselt massiivne osake, kuid tema levikaugus õhus on väike (1-2 cm) ja paber või nahk neelab selle täielikult
Kõik aineline koosneb aatomitest. Aatomid on kõik sarnase ehitusega: koosnevad tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest ning üldjuhul on väga püsivad. Kuid mõnedel aatomituumadel on omane iseeneslikult laguneda. Selle lagunemise käigus tekivad uued tuumad ning vabanevad suure energiaga osakesed ja elektromagnetkiline kiirgus gammakvandid. Aatomituumade võimet iseeneslikult laguneda nimetatakse radioaktiivsuseks ja selliseid tuumi radionukliidideks. Vabanenud osakesed ja gammakvandid on võimelised ioniseerima ümbritsevat ainet. Seepärast nimetatakse vabanenud osakeste ja gammakvantide voogu ioniseerivaks kiirguseks. [] LIIGID Enamus levinud kiirguste liigid on pärit radioaktiivsetest materjalidest, kuid teatud liiki kiirgused tekitatakse ka muul viisil kõige tuntumaks on näiteks röntgenkiired. [] Alfakiirgus () Moodustavad positiivse laenguga heeliumi tuumad, mis eralduvad suuremast ebastabiilsest tuumast
annaabi.ee 
