Nende eeliseks on stabiilse talitluse lihtne tagamine, kuna reaktori võimsuse juhuslikul suurenemisel vesi kuumeneb, selle tihedus ning koos sellega neutroneid aeglustav toime väheneb, mistõttu ka reaktori võimsus väheneb (negatiivne temperatuuri-tagasiside). Samasugune nähtus tekib ka vee juhuslikul keemaminekul (negatiivne mulliefekt). Eeliseks saab lugeda ka seda, et reaktori jahutusvesi, mis on nõrgalt radioaktiivne, ringleb suletud kontuuris ja aurugeneraatorist väljuv aur on radioaktiivsusvaba. Firmade Areva NP (Prantsusmaa) ja Siemens AG (Saksamaa) koostöös töötati aastail 2000... 2004 välja ülitöökindel Euroopa survevesireator elektrilise võimsusega 1600 MW, mille kaitsemeetmete hulgas on neli iseseisvalt talitlevat jahutussüsteemi, millest igaüks on võimeline, reaktorit pärast väljalülitamist jahutama; reaktorit ümbritsev lekketihe lisakest; erisüvend ja jahutussüsteem sulametalli vastuvõtmiseks reaktori kütusevarraste sulamise
auruturbiini. Seega jääb ära survevesireaktorite korral kasutatav aurugeneraator, mis lihtsustab energiaploki ehitust ja tõhustab tuumaenergia muundamist soojuseks. Ühtlasi on aga turbiini minev aur mingil määral radioaktiivne, mis nõuab turbiini ümbritsemist kiirguskaitsevarjega. Kuna radioaktiivsuse isotoobi poolestusaeg on väga väike (7s), on turbiin praktiliselt kohe pärast väljalülitamist radioaktiivsusvaba. Keevvesireaktori eeliseks on parem reguleeritavus. Puudusteks on reaktori väiksem võimsustihedus ja suuremad mõõtmed kui sama võimsusega survevesireaktoril. [8] Raskevesiaeglustiga ja soojuskandjaga survevesireaktori iga kütusevardakimp läbimõõduga 10 cm sisaldab, olenevalt reaktori tüübist, 28...43 varrast, on pikisuunas jaotatud 12 lõiguks pikkusega 0,5 m ja paikneb omaette tsirkooniumsulamist torus, mida läbib soojuskandja rõhu all 7,5...10 MPa
annaabi.ee 
