nimi edasi ka Nukogude ajalookirjutusse, kuigi nimetuse "isa" jeti mistagi paljastamata, kuna tolle positsioon ja ideoloogia ei sobinud valitseva korraga. Ksitavusi on tekitanud ka, millise iseloomuga revolutsioon see ikkagi oli. Nagu lhtub selle sndmustest, kis pidev vimuvitlus ning esile tusid erinevad poliitilised suunad, maailmavaated ja isiksused. Seetttu ei saa selle iseloomu ilmselt heselt hinnata; kige ldistavamalt vib elda, et 1789. kuni 1794. aastani liikus revolutsioon pidevalt radikaliseeruvas ning 17941799 ha mdukamaks muutuvas suunas. Egon Friedell on koguni vitnud, et 1799.-ks vi hiljemalt 1804. aastaks judsid prantslased samasse seisu, kus nad olid olnud enne 1789. aastat: absolutismi. Siiski ei olnud revolutsioon mingil juhul thtsusetu, sest Napoleoni absolutism erines kardinaalselt Louis XVI omast ning revolutsiooni ajal tehtud muudatused jid suurelt osalt psima ka Louis XVIII restauratsiooni jrel. Kahtlemata oli tegu sndmusega, mille olulisust Euroopa
paljastamata, kuna tolle positsioon ja ideoloogia ei sobinud valitseva korraga. Küsitavusi on tekitanud ka, millise iseloomuga revolutsioon see ikkagi oli. Nagu lähtub selle sündmustest, käis pidev võimuvõitlus ning esile tõusid erinevad poliitilised suunad, maailmavaated ja isiksused. Seetõttu ei saa selle iseloomu ilmselt üheselt hinnata; kõige üldistavamalt võib öelda, et 1789. kuni 1794. aastani liikus revolutsioon pidevalt radikaliseeruvas ning 17941799 üha mõõdukamaks muutuvas suunas. Egon Friedell on koguni väitnud, et 1799.-ks või hiljemalt 1804. aastaks jõudsid prantslased samasse seisu, kus nad olid olnud enne 1789. aastat: absolutismi. Siiski ei olnud revolutsioon mingil juhul tähtsusetu, sest Napoleoni absolutism erines kardinaalselt Louis XVI omast ning revolutsiooni ajal tehtud muudatused jäid suurelt osalt püsima ka Louis XVIII restauratsiooni järel. Kahtlemata
ideoloogia ei sobinud valitseva korraga. Küsitavusi on tekitanud ka, millise iseloomuga revolutsioon see ikkagi oli. Nagu lähtub selle sündmustest, käis pidev võimuvõitlus ning esile tõusid erinevad poliitilised suunad, maailmavaated ja isiksused. Seetõttu ei saa selle iseloomu ilmselt üheselt hinnata; kõige üldistavamalt võib öelda, et 1789. kuni 1794. aastani liikus revolutsioon pidevalt radikaliseeruvas ning 17941799 üha mõõdukamaks muutuvas suunas. Egon Friedell on koguni väitnud, et 1799.-ks või hiljemalt 1804. aastaks jõudsid prantslased samasse seisu, kus nad olid olnud enne 1789. aastat: absolutismi. Siiski ei olnud revolutsioon mingil juhul tähtsusetu, sest Napoleoni absolutism erines kardinaalselt Louis XVI omast ning revolutsiooni ajal tehtud muudatused jäid suurelt osalt püsima ka Louis XVIII restauratsiooni järel.
annaabi.ee 
