juunil Vanemuise Seltsi 5.aastapäeval kanti Tartu ette Lydia Koidula näidend ''Saaremaa onupoeg''. Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Tartu aastaid nimetatakse ka Jannseni tippaastateks. LAHKHELID Jannsenite hiilgeaeg oli Perno Postimehe aegadel. Palju aitas Jannseni langusele rahva silmis kaasa ka Carl Robert Jakobsoni eemaldamine "Eesti Postimehe" autorite seast, kuna viimane oli ajalehte 1860te II poolel ajutiselt mõnevõrra radikaliseerinud. Lisaks hakkas ta rüütelkondadelt salajast rahalist toetust saama. 19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes Eesti Postimees kirjutaks sakslastele meelepärast juttu, leidis hiljem ka kinnitust: Voldemar Miller leidis Balti aadli arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta Eesti Postimehele. Jannsen püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada, ent 1870
Perekond Jannseni kodu Tartus, Tiigi tänaval, muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Jakobsonile ja Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist. Siiski võib öelda, et Jannseni populaarsus rahva seas oli suurim Pärnu Postimehe päevil. Palju aitas tema langusele rahva silmis kaasa ka Carl Robert Jakobsoni eemaldamine "Eesti Postimehe" autorite seast, kuna viimane oli ajalehte 1860te II poolel ajutiselt mõnevõrra radikaliseerinud. Lisaks hakkas ta rüütelkondadelt salajast rahalist toetust saama. 1880. aastal jäi Jannsen halvatuks, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. Kasutatud kirjandus: · Laar, M. (koost.) Eesti Iseseisvus ja selle häving, Avita 2000 · Peegel, J. Eesti ajakirjanduse algus, Tln. "Valgus" 1966. · Eesti ühing "Teadus" Johann Woldemar Jannsen. Tagasivaade 100. Surma- aastapäeval. Tln 1990 · Hennoste, M. Väike Eesti Kirjanduslugu, Tln, Koolibri 1997.
Perekond Jannseni kodu Tartus, Tiigi tänaval, muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Jakobsonile ja Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist. Siiski võib öelda, et Jannseni populaarsus rahva seas oli suurim Pärnu Postimehe päevil. Palju aitas tema langusele rahva silmis kaasa ka Carl Robert Jakobsoni eemaldamine "Eesti Postimehe" autorite seast, kuna viimane oli ajalehte 1860te II poolel ajutiselt mõnevõrra radikaliseerinud. Lisaks hakkas ta rüütelkondadelt salajast rahalist toetust saama. 1880. aastal jäi Jannsen halvatuks, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. I ÜLDLAULUPIDU 1869 1867. aastal esitas Johann Voldemar Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle- Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine
annaabi.ee 
