Batasuna. ETA on oma tegevusaja jooksul tapnud üle 1000 inimese ja vigastanud teist sama palju. Sihtmärkideks on eelkõige võimuesindajad: politsei, poliitikud, saadikud, eri parteide nõukoguliikmed jne. Sellele vaatamata on terroriorganisatsiooni ohvrite hulgas ka palju tsiviilelanikke. Hispaania ja Prantsusmaa vanglates istub üle 700 ETAlase. Praegu käib kohus ligi neljakümne noore baski üle, kes kuuluvad ETA juhitud radikaalsetesse noorterühmitustesse. Kõik see pole küll ETAt peatanud, kuid tema toetajate hulk baskide seas väheneb. Majandus: Hoolimata liberaalsemast majanduspoliitikast oli Hispaania majandus 1950. aastate keskpaigas halvas seisus. Maksebilansi defitsiit kahekordistus ja rekordiliselt kõrge inflatsioon vähendas palkade väärtust. Hakkasid streigilained ja reziimis endas tekkisid esimesed opositsioonialged. Enne olnud sajaprotsendiline kiriku toetus nõrgenes ning Falangi
1842. loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe toel anti välja ,,Kalevipoeg" 1863. Osa eesti haritlasi leidis tööd välismaa, kuid ei kaotanud sidet kodumaaga. Eesmärgid: · Emakeelse rahvahariduse edendamine · Rahva kultuuriharrastuste toetamine · Üldise silmaringi laiendamine · Kutseoskuste omandamise soodustamine · Kõrgkultuuri loomine · Arendada eliitkultuur eestlastega 1870ndatel tekkisid 2 bormi: radikaalne ja mõõdukas. Radikaalsetesse kuulusid nt. C. R. Jakobson (J. Köler) Mõõdukatesse kuulusid nt . J. V. Jannsen, J. Hurt Venestamise mõju: rahvusliku liikumise raugemine, tsensuuri süvenemine, ajalehtede sulgemine, baltisakslaste positsioonide nõrgenemine, uus rahvuslik tõus 1890ndatel (nt. Villem Reiman (1861-1917) - eesti ajaloo uurimine, karskusliikumine, Jaan Tõnisson (1868- 1942?), Seltsiliikumise uus laine (karskusseltsid), EÜSi tegevus alates 1870 (1884 sinimustvalge pühitsemine)) 12
annaabi.ee 
