saavutuste kaitse.11 Globaliseerumine aitas majanduskriisile Euroopas tublisti kaasa (järjest kiirenevad integratsioonid, kohanemisraskused, ümberstruktureerimise vajadus jne.)12. Tänapäeva tendentsid eurotsooni ohjes hoida on siiski tüürimas pigem föderaalse mudeli järgi ning tõmmanud otsustajate ringi koomale. Praeguses situatsioonis on see aga rohkem positiivse alatooniga nähtus. Samas nähakse Euroopa manifesti ideid siiski radikaalsetena ning viimase abinõuna. Pikemas perspektiivis on kogu euroliidu ajalugu näidanud siiski tendentsi rahvusriikide kesksest lähenemist föderaalse poole peale (ühisraha, Schengeni viisaruum jne). Seega pole välistatud Euroopa mainfestis kõlanud ideede realiseerimine tulevikus – selleks on vaja uusi kriise ning riikide tahet. Suurbritannia peaminister David Cameron leiab aga oma aasta alguses peetud palju kõneainet tekitanud kõnes, et Euroopa on
millest Euroopa ei saa mööda vaadata. 12 Kuigi globaliseerumine aitas majandskriisile Euroopas tublisti kaasa (järjest kiirenevad integratsioonid, kohanemisraskused, ümberstruktureerimise vajadus jne)13. Tänapäeva tendentsid eurotsooni ohjes hoida on selgelt tüürimas pigem föderaalse mudeli järgi ning tõmmanud otsustajate ringi koomale. Praeguses situatsioonis on see pigem positiivse alatooniga nähtus. Samas nähakse Euroopa manifesti ideid siiski radikaalsetena ning viimase abinõuna. Pikemas perspektiivis on kogu euroliidu ajalugu näidanud siiski tendentsi rahvusriikide kesksest lähenemist föderaalse poole peale (ühisraha, Schengeni viisaruum jne). Millised on antud kriisi kontekstis tulevikus sarnaste olukordade vältimise jaoks õiged lähenemissuunad? Kõige mõistlikum oleks karistuste suurendamine ning pigem võiksid need olla poliitilise alatooniga. See aga jällegi eeldab föderaalsemat Euroopat, kus otsuste tegijaks