Juba 1863. aastal loodi esimene marksismi ideoloogiale tuginev partei Saksamaal , mille rajamisest loeb oma algust praegune Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei. Järgnevate aastakümnete jooksul tekkisid ja kujunesid üle terve Euroopa kümned ja sajad liikumised, grupeeringud, organisatsioonid ja parteid, kes kõik ühel või teisel määral olid innustust saanud marksismist. Ehkki sotsiaaldemokraatlikud parteid Saksamaal, Inglismaal, Rootsis jm hoiavad distantsi marksismi radikaalsematest vooludest ja kommunistidest, seostavad nad end ometi marksistliku ideoloogia ja praktikaga. Sotsiaaldemokraatiale on iseloomulik suurem tähelepanu sotsiaalprobleemidele, ametiühingutele jne. Kõige suurema mõjuga oli marksismi vägivaldne rakendamine Nõukogude Liidus Marksismi poliitiline praktika Nõukogude Liidus Lenini eestvedamisel Otseseid rakendusi Marksismi rakendamisel Nõukogude Liidus võeti kasutusele suurel hulgal otseselt marksismist tulenevaid ideid.
Dreyfusi affäär oli üks kuulsamatest Prantsusmaa juutidega seonduvatest kohtujuhtumitest ning poliitiline skandaal, kus süüdistatu määrati vangi alusetutel põhjustel. Nüüdisajal nähakse seda juhtumit kui universaalset ebaõigluse sümbolit, kus eelarvamused määravad juba eos tulemi. 3. Sufražett oli Inglismaal naiste õiguste (peamiselt tuntud valimisõiguse eest võitlemisest) eest võitleva liikumise liige. Liikumist juhtis Emmeline Pankhurst, kes oli mõjutatud Vene radikaalsematest meetoditest nagu näiteks näljastreik. Põhjus miks liikumine võttis radikaalsema, sõjakama lähenemisviis võib pidada seda, et Ameerikas, Põhja-Austraalias ning Uus-Meremaal anti naistele juba enne 1900 aastat õigused valida ning kandideerida parlamenti, kuid nähes, et Inglismaal asjad ei tundu muutuvat, võttis Emmeline Pankhurst iniatsiatiivi muutuste sundimiseks. Tänapäevani pole kindel kas sõjakas liikumine aitas, või pigem toimis vastupidiselt soovitud mõjule. 4.
annaabi.ee 
