nt liigi kujunemiseks läheb imetajatel ca 1MA; imetajate kujunemiseks reptiilidest läks ca 40MA (esimesed mammaalid 200MA sügavuses). homeootilised geenid – määravad kehakuju ning võivad potentsiaalselt olnud ka hüppeliste arengute tekitajaks rekapitulatsiooni prinsiip – fenomen, kus selgroogse organismi lootelises arengus peegelduvad fülogeneetilise eellase kujud (toimunud on terminaalne lisandus). pole tingimata reegliks. et mingi kõrgem takson saaks radieeruda, peab toimuma mingi teise (enne teda radieerunud) kõrgema taksoni allakäik – nt mammaalide kiire (ca 20MA jooksul kestnud) radiatsioon peale sauruste kadumist, kuigi imetajad olid iseenesest olemas olnud juba 200 MA. punase kuninganna reegel – tõenäolsus liigi väljasuremiseks on sõltumatu sellest, kui kaua see liik on eksisteerinud. st liik ei muutu paremaks ega halvemaks, ning evolutsioon on pigem eskalatoorne kui progressiivne.
Eriti kui lisada, et mammaalid olid eelneva ca 130 MA jooksul olemas, kuid praktiliselt ei hargnenud. Mis põhjustab niisugusi erinevusi ? Mammaalide puhul vastatakse, et need olid dinosaurused, kes olid okupeerinud mammaalidele sobivad ökoloogilised nischid ja oli vaja viimaste kadumist, et saaks alata imetajate radiatsioon. Siit üldistus, milles on kindlasti suur tõetera - et mingi kõrgem takson saaks radieeruda, peab toimuma mingi teise, juba ammu enne radieerunud kõrgema taksoni allakäik. Kuid miks see nii toimub ? Eriti siis, kui me räägime samade nischide hõivamisest ? Esiteks - me võime eeldada võistlust ja öelda, et teise, uuema kõrgema taksoni esindajad tõrjusid vanema välja. Teiseks - me võime eeldada, et vanem takson "degenereerus" hoopis muudel põhjustel ja vabastas nischid, mille siis kiiresti hõivas uuem takson, asudes sealjuures radieeruma. Joonis