Tsernobõli katastroof Kuidas Tsernobõli tuumakatastroof maailma tabas 26. aprillil 1986 tabas maailma XX sajandi suurim tehnogeenne katastroof. Lenini-nimelise Tsernobõli Aatomielektrijaama 4. energiaplokk lendas õhku. Tuul viis radioaktiivse saaste üle Põhja-Ukraina, Valgevene, Venemaa, Balti riikide ja Skandinaavia ka mujale Euroopasse. Kõrgendatud radiatsioonitaset mõõdeti peaaegu kõikjal põhjapoolkeral. 25. aprillil 1986 on plaanis 4. energiaploki ennetusremondieelne eksperiment. Tavaline protseduur, mille sarnaseid on jaamas korduvalt tehtud. Vahetult enne reaktori peatamist on kavas mõõta turbiini vibratsiooni ja katsetada turbiini tühikäigupööretel. Et Kievenergo operaator palub energiat toota tippaja lõppemiseni, lükkub eksperiment hilisõhtusse. Seniks jääb reaktor poolel võimsusel (700 MWh) tööle. 25. aprillil kell 23
avastuse avalikustamine kasulik kardetakse tekitada inimeste seas paanikat. Informatsiooni tundmatutest objektidest on tulnud ka sõjandusvaldkonnast nimelt on selliseid kehi täheldanud võimsad sõjalokaatorid erinevates maailma paikades. UFOde olemasolule viitavad ka arvatavates maandumispaikades läbiviidud uurimused. Nimelt on leitud mittemaise päritoluga kosmoselaeva juppe, mõningatel juhtudel on täheldatud ka normaalsest kõrgemat radiatsioonitaset ning kõiksugu jälgi maapinnal, neist tuntuimad on arvatavasti kujundid viljapõldudel (fotod 4-6). 6 UFOde käitumine Tulnukate käitumisest rääkides meenuvad taaskord Hollywoodi ulmefilmid, kus võõrplaneetlasi kujutatakse kurjade olenditena, kes röövivad maalasi ning teevad nendega katseid. Esmapilgult tundub see absurdne, kuid on mitmeid inimesi, kes on väitnud, et
kuid see võib olla ohtlik, kui seda sisse jalist ning see paiskub laiali tavalise hingata, alla neelata või kui see satub lõhkeaine toimel. Plahvatuse ajal ei naha alla. Tulle sattununa võib see te- toimu tuumareaktsiooni. Et esmapil- kitada ohtlikku suitsu, seega tuleb põ- gul on tegemist tavalise omavalmis- lengu korral vältida allatuult jäämist. tatud pommiga, ei peeta enamasti Põlevast vaesestatud uraanist tuleb tarviklikuks kohe radiatsioonitaset hoiduda vähemalt 50 m kaugusele. mõõta. Tagajärjeks on radioaktiivsete osakestega reostatud suur ala (olene- Vaesestatud uraan annab väga nõr- valt pommi võimsusest). Kui säärane ka radioaktiivset kiirgust, mida saab pommiplahvatus juhtub käidavas ko- mõõta radioaktiivse kiirguse mõõdi- has linnas, saab kiiritada palju inimesi kuga. Vaesestatud uraani sisaldavad enne, kui see avastatakse
annaabi.ee 
