Selgeid päevi on rohkem, 70-85 (rannikul rohkem). Ööpäevane tsükkel on olemas suvisel ajal. Külmal ei sõltu ööpäevast. Udu Liigid: need on radiatsiooniudu (kohalik teke, jahtumine aluspinna tõttu); advektsiooniudu ei ole kohaliku tekkega, sisserännanud õhumass hakkab jahtuma, talvel suladega; frontaalne udu on haruldane, siis kui on soe front tulemas. Laussadu peab langema läbi jaheda õhukihi ja piisad aurustuvad. Esineb vihmasajuga. Advektiiv-radiatsioonilised udud soe õhk jahedale aluspinnale ja öösel kiirguslik jahtumine. Precipitation fog frontaalne udu. Mais ja juunis on vähe udu, ööd lühikesed, vähe niiskust. Aasta keskmine udupäevade arv. Kagu-eestis ja rannikualadel on vähe, vahe-eestis, lääne-eestis palju. Jäide. Jäitepukk, ladestuse diameeter ilma traadita. Ülemine traat on vahetatav, mõõdetakse ladestuse kaal. Alumist ei puudutata, vaid mõõdetakse diameeter. 90 kraadine nurk traatide vahel on tuulte tõttu
soojema õhuga madalrõhuala liigub jahedama Eesti kohale, põhjustades advektiivse udu, siis sama tsükloni soojas sektoris sadav uduvihm tekitab teedele läbipaistva või poolläbipaistva kihi, mida rahvasuus nimetatakse ka mustaks jääks. 1.4.1. Massisisesed udud Massisisesed udud tekivad vaadeldava õhumassi sees. 6 Udu tekkimiseks peab alumise õhukihi temperatuur langema alla kastepunkti. Selline jahtumine toimub peamiselt külmema aluspinna mõjul. 1.4.1.1. Radiatsioonilised ehk kiirgusudud Kui aluspind jahtub tugeva efektiivse kiirguse tagajärjel, siis nimetatakse vastavaid udusid radiatsioonilisteks ehk kiirgusududeks, mis on õigupoolest nn. kohalik udu: tavaliselt öösel või varahommikul selge vaikse ilmaga kiirgusliku jahtumise tõttu tekkinud; eelduseks on lisaks peaaegu selgele ööle ka nõrk tuul ja piisav niiskus maapinna lähedal. Temperatuuri ööpäevane
annaabi.ee 
