Ventilaatori valik teostatakse tavaliselt gaasi vooluhulga ja tekitatava rõhuvahe alusel. Tekkiva rõhuvahe alusel võib ventilaatorid liigitada Madalrõhuventilaatorid - tekkiv rõhuvahe jääb alla 720Pa Keskrõhuventilaatorid - tekkiv rõhuvahe jääb vahemikku 720-3600Pa Kõrgrõhuventilaatorid - tekkiv rõhuvahe on üle 3600Pa Ehituslikult jägunevad ventilaatorid aga järgmiselt: Radiaalventilaatorid ehk tsentrifugaalventilaatorid Radiaalventilaator 1. tööratas; 2. sisendkollektor; 3. spiraalkamper; 4. tööratta võll; 5. difuusor Ehituselt on telgventilaatori tähtsamaks osaks tööratas, mis on ühendatud ajamiga võlli abil. Tööratas koosneb esi- ja tagakettast, mille vahel asetsevad labad. Ventilaatori põhiparameetriks on tööratta läbimõõt. Olenevalt tööratta
co2 eest Süsihappegaas on raskem ui hapnik seega kui vaja hingata siis hüppa lakke ja hinga.. Tuletõrje signalisatsiooni süsteem. 2 süsteemi: 1. Mis reageerivad temperatuurile 2. Mis reageerivad suitsule Sanitaarsüsteemid. 1. Joogiveesüsteem 2. Pesuveesüsteem 3.Heitvete süsteem Mikro kliima loomise süsteem. 1. Ventilatsioonisüsteemid- Masinateks on ventilaatorid .. 2 põhitüüpi telg ja radiaalventilaatorid. Tekitatav õhusurve järgi. Liigitatakse ventilaatoreid väljatõmbavateks ja sissepuhuvateks. Paigutuse järgi liigitatakse horisontaalselt ja vertikaalselt. Ventilatsioonisüsteemid võivad olla ülelaevalised ja kohalikud. Ilma ventilaatoriteta tekitatud ventilatsiooni kutsutakse loomulikuks, seljuhul tekitakse õhuliikumine temperatuuride vahe või tuule abil. Loomuliku ventilatsiooni korral kasutavad seadmed on : 1. Defrektor 2. Ezektor 3. Sissepuhuv 4. Väljaimev
annaabi.ee 
