Meteoorivoolu nimetatakse ka tähesajuks. Voolu ajal võib tunnis näha 100 100 000 meteoori. Voolu aktiivsust mõõdetakse ühes tunnis loendatud meteooride arvu järgi. Aktiivsus võib eri aastatel olla erinev. Tähesaju omapäraks on see, et sajuaegsete lendtähtede trajektoorid ei paikne taevas juhuslikult, vaid näivad koonduvat ühte punkti. Õigem oleks öelda, väljuvad samast pinktist, kuna koondumine toimub liikumissuunast lähtuvalt tagapool. Sellist liikumist nimetatakse radiaalsuunaliseks ehk lühemalt radiaalseks. Punkti, kust meteoorid näivad tulevat, aga radiandiks. 13 5. Kokkuvõte 14 6. Kasutatud kirjandus o http://opik.obs.ee/osa2/ptk11/box01.html o http://www.spacescan.org/entry/are-humans-nearing-a-dinosaur-like-extinction/ o http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=21205913&l=fplink o http://opik.obs
nihketugevust, mida oksakohad suurendavad). *KÕVADUS (Brinelli skaala) On antud erinevad kõvadusarvud. Mida väiksem arv, seda pehmem. KÕVADUSARVUD: Kuusk 1,3 mänd 1,6 lepp 2 kastan 2,3 kask 2,62,9 euroopa vaher 3 must kirss 3,6 tamm 3,7 pöök 3,8 saar 4 eukalüpt 4,7 kanada vaher 4,8 merbau 4,9 venge 5. PUIDU VEAD PRAOD: 1. Sisemised 2. Välimised Suuna järgi jagunevad radiaalsuunaliseks ja ringselt asetsevateks. Välimised radiaalpraod kitsenevad tsentri suunas, sisemised laienevad. Ringselt asetsevad Sisemised radiaalpraod kasvavas ainult kasvavas puus. Puus, välimised kuivavas puus. OKSAD: 1
annaabi.ee 
