SISSEJUHATUS Alates 19.sajandi keskpaigast, kui vookaardid tekkisid, on need laialdaselt levinud. (Verbeek, Buchin, & Speckmann, 2011) Inimeste teadmised vookaartide kohta on aga vähesed. Selle referaadi eesmärgiks on selgitada, mis on vookaart, mis tüüpi vookaardid on olemas ning millised on head ja halvad vookaardid. Vookaart kõige üldisemalt on kaart, kus kujutatakse objekti liikumist. Sellest tulenevalt jagunevad vookaardid radiaalseteks(radial), võrgustiku(network) ja levitavateks(distributive) vookaartideks. Liikumiskaardi kvaliteeti mõjutab peamiselt see, kuidas liikumine kaardil on märgitud, kas trajektoorid ja mahud on arusaadavad või muudavad kaardi segaseks ning loetamatuks. On ääretult oluline mõista, mis on vookaart ja milline on korrektne vookaart, kuna teemakaarte kasutatakse aina laialdasemalt, et väljendada erinevate objektide, näiteks
Põhitöö sõrmejälgede mustrite liigitamisel tegi F.Galton, tema süsteemi kasutatakse tänapõevani. Sõrmeotse papilaarkurrustiku liigid. Kujunditest lähtuvalt liigitatakse 1)kaar kurrustik 2)silmus kurrustik 3)keerd kurrustik Kaarkurrustik on kõige lihtsam sõrmejälje liik- ühelt sõrme küljelt teisele (5%) Silmus papilaarkurrustiku moodustavad silmuse taolisi kujundeid (65%), olenevalt, kas silmused on pööratud pöidla või väikese sõrme poole nimetatakse neid radiaalseteks( pöidlapoolsed) või ulnaarseteks( väikesõrme poolseteks) kurrustikeks. Keerd keskosas on ringjad, ovaalsed, eliptilised või spiraalsed kujundid(30%). Võrreldes kaarkurrustikega on silmus-, ja keerdkurrustikud tunduvalt keerukamad. Nende ehituses on tavaliselt kolm süsteemi. Keskosa moodustud papilaarkurrustikus omaette süsteemi ehk keskkurrustiku. Piirdekurrustiku hargnemiskohtades moodustud kolmnurkne kujund, mida nimetatakse deltaks. 9.12.2006
annaabi.ee 
