Veoauto rehvirõhk on tavaliselt 6,5...8,5 kgf/ cm2. Rehvid jaotatakse: 1) Ehituse järgi: · Diagonaalrehv, mille koordiniitide suund on diagonaalne, tavaliselt 38...40° nurga all rattaveerepinna suhtes. Iga järgnev kiht on eelmisega ristisuunaline, see haoiab kihid paremini koos ja tugevdab nende ehitust. Deagonaalrehvi puuduseks ongi nende jäikus ja suurem kulumine sisehõõrdumisearvel. · Radiaalrehvi- märgis R ja/või RADIAL, mille koordiniidid paiknevad ratta veerepinna suhtes risti (nö pikiraadiust). Radiaalrehvid veerevad kergeminii ja pehmemalt ning on ligi poolteist korda kulumiskindlamad. Nende puuduseks on õhukesed küljed, mis kardavad vigastusi nii ettevaatamatul sõidul kui ka veljelt mahavõtul ja veljele panekul. 2) Hmeetilisuse järgi: 3) *lohviga (TUBE TYPE) 4) 1-lohv 5) 2-ventiil 6) 3-pöiavöö 7) 8)
Lohviga rehv koosneb: · mantlist · lohvist · pöiavööst. Mantel koosneb: · Põhimik · Protektor ehk turvis · Vahevöö · Külgmik · Randid Põhimik on mantli sarrus. Ta on tehtud mitmest koordikihist. Koort on kummeeritud riie. Turvis suurendab haardumist ja kaitseb rehvi vigastuste eest. Põhimiku ja turvise vahelises vahevöös asuvad koordikihid. Koordikihtide paigutuse järgi eristatakse diagonaal- (A) ja radiaalrehve (B). Radiaalrehvi põhimiku koordikihid paiknevad radiaalselt, randist randini. Diagonaalrehvidel asuvad koordiniidid võrguna, üksteise suhtes 95...115 kraadi all. Külgmik kujutab endast külgmist kummikihti, mis kaitseb mantli külgi vigastuste ja niiskuse eest. Mantli servades on terastraadist südamikud ehk vitsad. Kummeeritud riidest randilint kaitseb mantli rante hõõrdumise eest. Lohv on rõngakujuline õhutihe ventiiliga mahuti. Pöiavöö on kummilint, mis on pöia ja lohvi vahel