tulemusteni viivate emotsioonide tulvast täpsus on ohverdatud kiirusele. Suureks plussiks selle juures on asjaolu, et emotsionaalne mõtlemine on suuteline hetkeliselt mõistma emotsionaalset tegelikust (ta on minu peale pahane; ta valetab; see teeb teda kurvaks), võimaldades teha intuitiivselt teha kiirostuseid näiteks selle kohta, keda karta, keda võib usaldada, kes on hädas jne. Emotsionaalne mõtlemine on meie hädaohtu kompivaks radariks: kui me peaksime ootama vastuseid eelnenud küsimustele oma ratsionaalselt mõtlemiselt siis (või meie eellased oleks käitunud niimoodi kauges minevikus), siis me mitte ainult poleks eksiteel, vaid ilmselt ammu surnud. Emotsionaalse käitumise puuduseks on see, et esmase muljed ja intuitiivsed otsused võivad olla ka ekslikud või lähtuda valedest eeldustest, sest nad on tehtud ülikiiresti. Paul Ekman väidab, et kiirus, millega emotsioonid võivad meid vallutada enne, kui
Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja
annaabi.ee 
